Oma emaga suheldes olen tavaliselt alati täiskasvanu tasandil. Seda ülesannet lugedes aga tuli mul mõte, et ehk oleks konflikte lihtsam lahendada, siis kui olen lapse tasandil. Eks seda ma proovisingi. Ühe väiksema nääklemise ajal üritasin koguaeg emale alla jääda ja temaga nõustuda, iga asi mida ta ütles, nõustusin, et jah tegin halvasti ja isegi mängisin natuke hellakest ja haledat. Mille peale mu ema küsis, et mis ajast sa koguaeg minuga nõustud? Muidugi jätkus tema moraalilugemine veel pikalt aga kuna ma vabandasin koguaeg ja nõustusin temaga siis lõpuks lahenes asi. Kuigi oleks lahenenud ka täiskasvanutasandil suheldes. Kuna tavaliselt meie nääkluste ajal jõuame siiski täiskasvanu moodi oma probleemid lahendada ja aktsepteerime üksteise arvamusi. Siis oli ema jaoks ehmatav see, et nüüd nagu talle alistusin.
d?id=31816993 http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=166&lang=166 http://www.epl.ee/news/kultuur/maarja-kangro-looming-on-nagu-onge-valja-viskamine.d? id=51276976 http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=648 http://www.postimees.ee/420999/nimetagem-juhtunu-lihtsalt-kunstiks/ http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2107&Itemid=239 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8367:maarja-kangro- moraalilugemine-kunstis-on-kole&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3244 http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=258
Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul raskendavad teksti mõistmist kõige sagedamini ainestiku mitte tundmine ja keelelised tegurit : 1. Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi
Teismeliste ja noorte seas on levinud nii alkoholi kui narkootikumide kasutamine, suitsetamisest rääkimata. Noored ise toovad põhjenduseks koolistressi, mida meelemürgid vähendada aitavad. Paraku on efekt vastupidine, kuid alkoholi suhtes nii tolerantses ühiskonnas on keeruline seda neile selgeks teha. Üldiselt tasuks täiskasvanutel (nii vanematel kui ka õpetajatel) valvsaks muutuda lapse või teismelise muutunud käitumise ja oleku korral ning leida aega kuulamiseks. Moraalilugemine, näägutamine, küsitlemine, lahenduste pakkumine või lohutamine ei ole kuulamine, kuigi täiskasvanud seda sageli nii nimetavad. Kõige enam vajavad lapsed ja noored mõistmist ja enda sees selguse saamist. Laps ei oska sõnastada, mis temas kooli suhtes ebameeldivust tekitab. Kui on näha, et ta on morn või ärritunud, tuleks seda talle tagasi peegeldada («Sa oled kuidagi murelik. Ma hea meelega kuulaksin, mis juhtunud on»).
lastekirjanduse väljakujunematus ning teoreetiliste arusaamade algelisus. Enamik Jannseni luuletustest jutustab loomaperedest või lastest ja loomadest („Sultan ja lapsed, „Jännes omma lastega“, „Polla ja Miista“). Tema lastevärsside ülim eesmärk on õpetlikkus – usinuse, headuse, tasakaalukuse, töökuse ning karskuse sisendamine ning nende vastandite häbiposti naelutamine. Ometi pole Jannseni luuletused lastele mingi kuiv moraalilugemine, vaid enam lopsaka rahvapärase keelepruugiga isalik elutarkus, milles ei puudu ka huumor ja poeetilise maailmakujutuse alged. 19. saj keskpaigas on märgatav huvi tekkimine lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed noorsooraamatute tõlkemugandused, aga ka kohalike kirjameeste otseselt lastele mõeldud proosa- ja luuleraamatud. Fr. R. Kreutzwaldi „Eestirahwa Ennemuisteste juttude“ ilmumine vihikutena aastatel 1860-1865 (I-III) ja tervikkoguna 1866 (Helsingis, Soome Kirjanduse
võib olla hoopis saboteerimine. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järelandlikeks ja allaheitlikeks. Käsk viitab sellele, nagu ei oleks teise inimese hinnangud mõistlikud, ja seega õõnestab ta eneseväärikust (Bolton 2007: 40). Ähvardamine- Ähvardus on lahendus, mida pakkudes rõhutatakse karistusele, mida on oodata, kui lahendust täide ei viida. Ähvardused annavad samu negatiivseid tulemusi, mis käsud (Bolton 2007: 40). Moraalilugemine- Paljud inimesed armastavad enda pakutud lahendusi ümbritseda mingi aupaistega. Nad püüavad oma ideid toetada sotsiaalsete, moraali- või teoloogiliste autoriteetide jõuga. Moraali lugemine räägib sellest, mida oleks vaja ja tuleks teha, kuigi kasutatakse ka teistsugust sõnastust. "Vaat nii ongi õige." Moraali lugemine on demoraliseeriv. See külvab ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust (Bolton 2007: 40-41).
Tegelemine: Silm silma vastu kohe seadma. Valetasid, see pole ilus! 12-aastane Sa valetasid. See pole ilus! Mida lähedasemad suhted, siis seda paremini mõjuvad ka need lihtsad laused. VARASTAMINE Tahtlik luba küsimata teadlikult teiste asjade võtmine või nende varjamine ja peitmine. Alla 3-4 Võtavad luba küsimata teise asju, peidavad. Siis milles asi? Nad ei varasta. Neil pole veel omanditunnet, mis kuulub neile ja mis teistele. Manitsemine ja moraalilugemine ei aita. Seletad, et pole õige. See on külli oma, ja tema tahab ka sellega mängida. Kui laps tunneb puudust hellusest, omaealistest sõpradest. Tehtakse tahtlikult tegu, et varjatakse ja küsimata võetakse asju. Eelkooliea lõpus ja kooliea alguses. Kui ähvardad, et siis last ei armasta jms.See on vale!!! 7-aastasena palju. Pole sõpru ja vanematest eraldatud. Ei oska muud moodi leida sõpru, kui varastab, et olla aktsepteeritud. Mida teha
- Kui lapse käitumine sind kuidagi mõjutab, on see sinu või siis suhtlemisest tingitud probleem, mille peate koos lahendama. KOGU INFORMATSIOONI: püüa luua neutraalne õhkkond, kus teil mõlemal on võimalus selgitada oma nägemust situatsiooni kohta. Oluline on vältida "sina- sõnumeid". "Sina-sõnum", mis peidab kasvataja tegelikku arvamust, võib põhjustada endassetõmbumist, vaenulikkust, usalduse kaotust jne, nagu seda põhjustavad ka moraalilugemine, manipuleerimine ja lapse probleemi naeruvääristavad kommen- taarid. Kõige sobivam valik selliste situatsioonide puhul on "mina-sõnum". "Mina-sõnum" edastab lapsele informatsiooni, kuidas "mina" tunnen end sellise käitumise puhul ning samal ajal avaldab sinu arvamust lapse suhtes. Sageli laiendab sinu arvamus lapse arusaama situatsioonist ning üldjuhul ollakse ka nõus oma käitumist seetõttu muutma. Või saad ise aru, et sinu lootused on eba- reaalsed.
annaabi.ee 
