Euroopasse(Prantsusmaa. Renessanss-taassünd.) Loomulikkus ja looduslikkus; individuaalsus ja isiksus. Vaadati tagasi antiikajastusse, võeti sealt endale elemente. Maalikunsti areng. Renesanssi kaasatoodud muutused maailmapildis: - Rooma katoliku kirik lõhenes, mille tagajärjel tekkis inimlik maailmavaade(Dante kirjeldas kõige paremini tegelikku inimest). Hariduse võidukäik-mõtlev inimene-inimese vaimne areng. Teaduse areng- teaduslik maailmapilt. Tugev moraalikriis, saamahimu.(nt Ameerika rahv orjastamine ja hävitamine). Renesanssi panus maailmarengusse: - Reforamatsiooni liikumine ehk usupuhastus, mille algataja ol Martin Luther-Saksa usuteadlane. Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Petrarca. Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura.
Renesanss - Pöörduti algallikate juurde (Cicero, Caesar) - Antiikkultuuri taassünd Konstsantinoopol langes vist - Töödeldi kreekakeelseid tekste Kirjanduse keskpunktiks inimene - individualistlik. Kangelased mitmekülgsed Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia. Maine individualism, rikastumise soov. Moraalikriis inimesed kastuasid seda kurjasti ära DANTE ALIGHIERI (1265-1321) Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid
üksikutes episoodides kasutati proosat) kasutati blankvärssi (korrapärase lõppriimita ) tragöödiate teemad olid enamasti kas ajaloolised või mütoloogilised BAROKK JA KLASSITSISM BAROKK levis Hispaania, Itaalia Baroki märksõnad: äärmuslikkus, emotsionaalsus, üleküllastatus, tasakaalutus, raskepärasus, iseäratsemine, skeptitsism (kahtlemine kõiges), pessimism Peamine teema: maise elu tühisus ja kaduvus (moraalikriis sillutas sellele teed: moraal ja kombed mandusid; ideaalid olid jäänud kättesaamatuks) KLASSITSISM (17.saj) levis Prantsusmaal normeeritus-reeglistatus, mõistusepärasus (tundeid ja neist tulenevaid kirgi peetakse madalamaks tahtest, peamine vastuolu ongi mõistuse ja tunnete vahel), selgus, loogilisus, täpsus, õpetlikkus (kunst pidi olema õpetlik: ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu),
Üsna pea aga hakkas humanism tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, aktiivne vastuseis ükskõik millisele orjastamisele ja ahistamisele. Maadeavastused 15.-16. saj. võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut, suurt hoogu said loodusteadused. Gutenberg leiutas 1440 trükikunsti, võimaldades sellega kirjutiste laialdast levikut (nt. massiline "Roosiromaanide" lugemine 16. saj. alguse Hispaanias). R ajal oli väga palju sõdu ja üldse lahkhelisid ning pingeid. Kujunes ka moraalikriis: vallandusid maine individuaalsus ja saamahimu (nt. Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine; katolik inkvisitsioon, aga ka protestantliku kiriku katsed ketserlust välja juurida sünnitasid vaid uut ülekohut). Ka vaimuelus sisepinged. Kõrvuti maisuse ülistamisega (Boccaccio, Rabelais), arenes Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides tõrjus ja taunis selle "tumedamat" poolt - seksuaalsust ja maist kirge. Selle tõttu asendusid piiritu usk loodusesse,
Üks põhiideid oli see, et Maale tuleb anda olulisem koht planeetide hulgas, st et tuleks muuta Maa teekonda. Teiste planeetide liikumisse sekkuda ei oleks negatiivne, sest ka kosmilises elus tuleb olla aktiivne osaleja. Kusjuures üldiselt olid nad väga haritud. Sügaval olid need õpetused religioossed. Vanade väärtuste ammendumine tekitas Venemaal kriisi, oli vaja leida uued väärtussüsteemid. Nietzsche räägib vanadest käsulaudadest, mis tuleb välja vahetada. Põhiline oli moraalikriis. Jumal on surnud, st et kõike võib teha (Jumal suri kaastundest inimeste vastu muide). Nietzsche mõjutas eriti nn 'vanu sümboliste'. Teine oluline moment on nn 'üliinimese kontseptsioon'. Loobuti enda allutamisest millelegi. Selline vabanemine laieneb ka kunstile - 'kunst peab olema eneseküllane'. Kunstnik on jumala kõrval, loob oma maailma, tal on eriline missioon. Ilmneb eriline usk sõnasse. Kunstnikku vastandatakse pööblile
vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni Boccaccio); sonett (Petrarca, Shakespeare); romaan (François Rabelais, Cervantes). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi uusaegseid humaniste. Kuulsaim teos "Laulude raamat", mis on Laurale pühendatud luuletsükkel; sellel 2 osa: "Madonna Laura eluajal"& "Pärast madonna Laura surma"; kokku 366 luuletust. Suurem osa loomingust lad keeles. proosatraktaat "Saladus" ehk "Maailmapõlgusest"
· Loodusteadused said suurt hoogu tunnetama ja ülistama hakati looduse täiuslikkust ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond. · Ühiskondlikud vaputsused: reformatsioon, ameerika avastamine, sealsete mõjusfääride üle pinged, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale jne. · Moraalikriis individualismi ja enneolematu ahnuse vallandumine. Põlisrahvaste orjastamine Ameerikas. Inkvisitsioon. Rohked sisepinged vaimuelus. · Dantest ja Petrarcast saab alguse Platoni ideedest lähtuv vaimuvool, kus taunitakse igasugust maist, tumedat poolt seksuaalsust ja lihalikku armastust. 7 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · 16
Maadeavastused lõid esmakordselt kujutluse maailmast kui tervikust. Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste arengut soodustas ka Gutenbergi trükimasina leiutamine. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Renessanss arenes läbi ühiskondlike vapustuste: renessanss, Ameerika jagamine, türklaste oht Euroopale. Enneolematus ulatuses vabanesid ka maine individualism ja saamahimu. Sellega kaasnes moraalikriis näiteks Ameerika põlisrahvaste hävitamine. Katoliku inkvisitsioon ja protestantliku kiriku katsed ketserlust välja juurida sünnitasid uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged maisuse veendunud ülistamine (Boccaccio, Rabelais) versus Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides taunis selle ''tumedat'' külge - seksuaalsust, maist kirge (Dante, Petrarca).
annaabi.ee 
