1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid. Antiik põimis end kristlusega kirjeldatud perioodil läbi kirjanduse. Autorid muutusid vabamaks, kirjutasid inimlikkusest, ihadest ja muudest aspektidest, mis kristlikkus tähenduses võisid olla ,,paganlikud." Kui kuni neljanda sajandini olid kristlaste kirjutatud tekstid peamiselt kristlaseks olemise, uute doktriinide tutvustamise, paganismi vastasuse ja moraalide kaasajastamise kohta, siis näiteks juba neljandal sajandil elanud poliitik ja professor Ausonius järgis küll kristluse palvet, kuid tema tekstikogu koosnes peamiselt mängulistest, teravmeelsetest ning erootilistest poeemidest, mis oleksid paarsada aastat varem ühiskonnas olnud vastuvõetamatud. Prokopios kirjutas viiendal sajandil küll piibellikke kommentaare ja politiseeris fiosoof Proklose vastu, kuid kirjutas samal ajal kiidulaule imperaator Anastasiosele ja ka erinevaid retoorilisi
Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga populaarsed. 1920 Knut Hamsun, Norra 1921 Anatole France, Prantsusmaa 1922 Jacinto Benavente, Hispaania 1924 Wladyslaw Reymont, Poola 1925 George Bernard Shaw, Iirimaa 1926 Grazia Deledda, Itaalia 1927 Henri Bergson, Prantsusmaa 1928 Sigrid Undset, Norra 1929 Thomas Mann, Saksamaa 1930 Sinclair Lewis, USA `The Waste Land' T.S. Eliot Raamat modernse maailma väärtuste, moraalide ja hingeelu langusest `The New Negro' Alain Locke Lootustandev vaade mustadele USAs `The Great Gatsby' F. Scott Fitzgerald Ameerika unistus ehk igaüks võib saavutada kõike `Strange Interlude' Eugene O'Neill Vaade modernsele naisele 30 aasta jooksul `Babbitt' Sinclair Lewis Väikelinna elu kirjeldus `Their Eyes Were Watching God' Zora Neale Hurston mustade elu mustade keskkonnas Juulis, 1925. aastal avaldas Adolf Hitler oma autobiograafia.
..................................................................lk 3 ANALÜÜS Tammsaare kirjutab oma teoses inimestest, kes igatsevad sageli paremaid aegu. Ta kirjutab, mida inimesed teevad, et leida vabadus, mõistmine või õnn. Ta toob mitmeid erinevaid näiteid, võrdleb eestlaste käitumist erinevate vallutajate all. Ta on kindel, et ei ole võimalik elada õnnes, kui inimesed ümberringi on kadedad ja õelad üksteise vastu. Tuleks jääda õigete moraalide juurde ja mitte loovutada endast kõik, vaid uskuda millesegi. Autor on saanud tõuke kirjutamiseks inimestest, kes otsivad paremaid aegu. Alati on midagi halvasti ning midagi saaks paremaks teha. Ei tunta rõõmu aegadest, mis on olnud head. Ning miks peab hävitama asju endi ümber. Loobuti kõigest, et saada õnnelikuks. Tammsaare otsibki vastust küsimusele, et kuidas leida õnnelik aeg elus ja läheneda tõele
," vastab ta, et ta ei saa neid endale lubada.Higgins pidas seda ütlust enneolematult geniaalseks ning saatis ta rikka ameeriklase juurde, kes huvitub moraalidest. Pärast surma jätab ameeriklane talle oma varanduse. Al on pettunud oma uues olukorras ning süüdistab selles Higginsit, kuna ta olevat nüüd kinnitunud moraali kommetele ja seadustele. Mr. Pickering vaatab Higginsile vastukaaluks Elizat kui naist. Henry Higgins on tema arvates kummaline mees, kes loobub moraalide nimel isegi klaasist viskist. Samas tunnustab ta Higginsi tahtmist kilvedu võita, vaheti peab teda kangekaelseks. Pickering on Higginsile nagu mentor, hoides teda plahvatamast. Higginsi ema on Henry jaoks kui mall ühe korraliku naise jaoks, Henry tahab, et tema naine just selline oleks. Probleemid: Eliza silmnähtav harimatus; Higgins'i veiderlikud elupõhimõtted; Õnne roll elus; Õppimise vaev; Oma oskuste ning iseloomu vaheline mõju käitumisele; Eesmärkide
," vastab ta, et ta ei saa neid endale lubada.Higgins pidas seda ütlust enneolematult geniaalseks ning saatis ta rikka ameeriklase juurde, kes huvitub moraalidest. Pärast surma jätab ameeriklane talle oma varanduse. Al on pettunud oma uues olukorras ning süüdistab selles Higginsit, kuna ta olevat nüüd kinnitunud moraali kommetele ja seadustele. Mr. Pickering vaatab Higginsile vastukaaluks Elizat kui naist. Henry Higgins on tema arvates kummaline mees, kes loobub moraalide nimel isegi klaasist viskist. Samas tunnustab ta Higginsi tahtmist kilvedu võita, vaheti peab teda kangekaelseks. Pickering on Higginsile nagu mentor, hoides teda plahvatamast. Higginsi ema on Henry jaoks kui mall ühe korraliku naise jaoks, Henry tahab, et tema naine just selline oleks. Probleemid: Eliza silmnähtav harimatus; Higgins'i veiderlikud elupõhimõtted; Õnne roll elus; Õppimise vaev; Oma oskuste ning iseloomu vaheline mõju käitumisele; Eesmärkide
kaupmeeste ning muu linnarahva elust. 5)Mida kujutas endast neo-konfutsianism ja millised olid selle ilmingud Jaapanis? Neo-konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. Kõige olulisem Tokugawa filosoofia Jaapanis oli neo-konfutsianism, mis rõhutas moraalide, hariduse ja hierarhia olulisust valitsuses ja ühiskonnas. Edo klassi ajal eksisteeris range nelja klassi süsteem: kõige kõrgemal samuraid, peale mida tulid lihtinimesed, käsitöölised ja kaupmehed. Nende nelja klassi liikmetel polnud lubatud enda sotsiaalset staatust muuta. Heidikud, need inimesed kelle tööala nähti ebapuhtana, moodustasid viienda klassi. Õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei
õige. Ta ise määras endale ,,vaesete kaitsja" rolli ning hukutas kõike, kes võis tema rolli segada. Mitte ühtegi inimesel ei ole õigust võtta teise inimese elu ära, seega, Salvatore Giuliano tapis ilma õiguseta süütu inimesi. Tapmine on kõige suurem patt, mida ei saa kunagi õigustada. Võib olla Salvatore jaoks, tema tegevused olid loogilised ja õiged, kuid seaduste ja inimeste moraalide järgi, tema tegevused olid kuriteod. Võib järeldada, et tollaja Sitsiilia tavakodanikute jaoks, Salvatore oli kangelane, kes aitas ja kaitses neid; tollaja valitsuse jaoks tema oli ohtlik takistus ja kuritegija; tänapäeva inimeste jaoks arvamus Giulano kohta võib olla erinev. Seega, püstitatud alguses küsimus jääb iga inimese suhtes lahtiseks. Meie ise valime enda jaoks, kas õigustame Giuliano tegevusi või mitte.
Keegi John Kekes seletab: · Primaarsed väärtused on sõltuvad inimloomusest, sarnased füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega, rahuldavad ettekujutust heast elust, universaalselt mõistetud kui hüved. · Sekundaarsed väärtused, erinevad inimeseti ja kultuuriti, sõltuvad traditsioonidest, ajaloolistest tingimustest, individuaalsest hea elu mudelist. Niisiis, · Hoolimata moraalide mitmekesisusest on võimalik moraalipraktika raames jõuda kokkuleppele väärtustes, mis kehtivad universaalselt. · Moraalipraktikate erinevus on seletatav samade väärtuste erineva tõlgendamisega ja erineva tähtsustamisega. · Universaalsetel moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, mis on seletatav sellega, et nad on sõltuvuses inimeste põhivajadustest ja soovidest, mis on sarnased. Väärtused ja hea elu
Oluliseks peetakse võimalikult mõjuga tehnoloogia kasutamist või ise hakkama saamine (ilma tehnoloogiata) on eelistatum. Eetiline liikumine, mille eesmärk on kaitsta ja parandada looduskeskkonna kvaliteeti, muutes keskkonnale kahjulikke inimtegevusi, võttes vastu poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt organiseeritud keskkonnasõbralikke vorme ning hinnates uuesti inimkonna suhteid loodusega. Väidab, et poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalpoliitika moraalide hindamisel väärivad mitte-inimorganismid ja looduskeskkond tervikuna samuti kaalutlemist. Tehnikakeskne vaatenurk: keskkond kui kapital- keskkonnal on rahaline väärtus. Inimkonna vajadused on põhilised, inimesed on olulisemad kui loodus. Keskendutakse tehnoloogiale ja selle võimele keskkonda kontrollida ja kaitsta. Leitakse, et tehnoloogia suudab ökoloogilisi probleeme lahendada efektiivse lahendustele orienteeritusega ja
Erakonnad ehk parteid-kujutavad endast kindla struktuurid, liikumeskonnaga ideloogiga organisatsiooni. Eesmärk võimule pääseda. MORAAL EETIKA TAVAD MORAAL-käitumisnormid mis määravad inimese ühiskonda ja kaaseisukonda. Teatavast juhtumustest tuleneb kõlbeline õpetus v inimese käitumine oma kohustundev või sündmuse seisukoht. EETIKA-filosoofia aru mis uurib moraali suhteid. Eetika jälgib moraali arusaamade tekete ja arenkut aegade jooksul ning katsub moraalide norme põhjendada. ETIKET-kindlad käitumis reeglid, mis on eeskätt seotud ametliku ja rahvus vahelise suhtlemisega. VIISAKUS-kõlbeline katekooria mis näitab mida antud ühiskonnas kõlbab ja mida ei kõlba teha. Kaks ütlemist: *ära tee teisele seda mida sa ei taha et sulle tehakse. *käitu kodus nagu kuninga juures, siis võid kunginga juures käituda nagu kodus. ÕNNETUSED JA KRIISIST VÄLJUMINE Kriisi kõver. Kriis on inimese jaoks rase ja tavatu olukord
aasta katku ajal lahkuvad Firenzest maamõisa. Otsustavad, et igal päeval jutustavad ühe loo. 10 päeva-10 novelli=100 novelli. ,,Novellino"- 100 novelliteost (anonüümsed)- sealt saadi teemasid. Teemadeks: abielurikkumine, nunnade ja munkade liiderlikkus, armastus, seiklused, leidlapsed. Palju on teravmeelsust ja leidlikkust, naerdakse tölpe inimesi. Juttu on kõikidest üh kihtidest. Tegevus toimub enamasti Itaalias. Inimlikkus on loomulik, looduspärane. Naerab moraalide üle, palju on erootikat. Naerab tsölibaadi üle, sunnitud abielude üle- ainus eluseadus on armastus. 1. rühma moodustavad puändi, tabava ütlusega lood, kus see ütlus aitab hädast välja. 2. rühm on lood väga ennastohverdavatest inimestest 3. rühm on saatuse imelikud keerdkäigud (sugulaste imeline leidmine) 4. rühm on jandid- tembud silmakirjalike usumeeste vms arvel B armus ja tegi ennast narriks (naine levitas ta kirju). B'st sai usklik, askeetlik mees, kes ütles
annaabi.ee 
