Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mootor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nukk, nukkvõll, klapp, karburaator, karburaatori, ajam, klappide, plokikaane, ajami, sisselaskekollektor, mootoritel, mootoril, klapid, klapisääre, filtrit, soojus, eelsoojendus, nook, väntvõll, terasest, filter, puhastata, kollektorid, silindris, filtrid, hüls, siiber, jaotur, nookur, väntvõlli, korpust, taldrik, klapipilu, valve, sisenev2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Liug laager Millest liuglaager valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Mootori plokk Millest mootoriplokki valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Hülss Millest hülss valmistatakse miks Millest sõltub kuju
monoliitsena, st tervikplokina või on komplekteeritav erinevatest osadest. Mootori plokke võib liigitada alljärgnevalt: a) vedelikjahutusega; b) õhkjahutusega; c) kuivhülssidega (on ümbritsetud kõikjal plokimaterjaliga); d) märghülssidega (puutuvad kokku jahutusvedelikuga); e) diiselmootoriplokk; f) ottomootoriplokk; g) vahetatavate hülssidega; h) sõltuvalt ploki konstruktiivsest kujust, mille tingivad silindrite asetused (näiteks: tähtmootori plokk). 12. Plokikaane tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootori silindrit katab silindripea. Mitme silindri ühist peade komplekti nim. plokikaaneks.Plokikaas valmistakse üldjuhul AL-sulamist.On olemas õhk- ja vedelikjahutusega mootorite plokikaaned. Üldjuhul asub mootoriploki ja plokikaane vahel plokikaanetihend. Plokikaanetihend valmistatakse kuumuskindlast ja survele vastupidavast materjalist: teras-vaskasbestist. Tihendi silindriääred kaetakse metall- ja õli
..................................................................................... 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik.........................................................................................................................6 Veepumba ajam.......................................................................................................................6 Salongi küttesüsteem...............................................................................................................6 Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused.............................................................................6 Küsimused............................................................................................................
Ehitus ja põhiparameetrid Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside
1.Töötsükkel toimub 720° väntvõlli pöörde jooksul. 2.Kolvi neljast käigust on ainult üks töökäik. 3.Kolvi ülejäänud kolm käiku teostuvad töökäigu vältel ammutatud inertsi mõjul. 4.Väntvõlli kahe pöörde jooksul peab nukkvõll tegema ühe pöörde. 5.Kolvi surve- ja töökäigul on mõlemad klapid suletud. 6.Väljalaske- ja sisselasketakti üleminekul, kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas, on mõlemad klapid avatud (klappide kattumine), mis parandab silindri puhastamist töötanud gaasidest. NELJATAKTILISE SPM RING – JA PV DIAGRAMMID I. sisselase (40…80° enne ÜSS-i ASS-i) II. komprimeerimine III. paisumine IV
1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest.
rattast kaks korda suurem. Mootori töötamisel klapimehhanismi detailid kuumene- vad ja soojuspaisumise tõttu pikenevad. Seetõttu tekib klappide mittetäieliku sulgumise oht Kui seda pole võima- lik kompenseerida silindri, tõukurvarraste ja teiste detai- lide materjali valiku ning jahutusega, jäetakse tõükur- varda ja nookuri õla vahele p a i s u m i s v a h e (0,05 ...
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite
suletav ohutuskaanega. Kui riputusseade paikneb traktoril esisilla juures, paigaldatakse jõuvõtuvõll ka esisilla juurde. Pöördemomendi ülekandmiseks kasutatakse mehhaanilist või hüdraulilist jõuülekannet .Viimase puhul on hüdromootori võll jõuvõtuvõlliks. Jõuvõtuvõlli saab sisse ja välja lülitada mehhaanilise puhul siduri ja hüdraulilise puhul jaoturi abil. Jõuvõtuvõll võib olla sõltuva ajamiga ja sõltumatu ajamiga. Sõltuv ajam on siis, kui pöördemoment jõuvõtuvõlli käitamiseks võetakse traktori käigukastist või rattavõllilt ning võlli pöörlemissagedus muutub koos liikumiskiiruse muutumisega. Sõltumatu ajam on siis, kui pöördemoment võetakse otse mootori väntvõllilt. 3.6. Käiguosa Käiguosaks võib traktori all olla vähemalt neli ratast või lõputu linttee e roomik
annaabi.ee 
