Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõõtmiste kaalud. Sõltumatute mõõtmiste kovariatsioonimaatriks ja kaalumaatriks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrguskasv, kaalumaatriks, standardhälve, kõrguskasvud, dispersioonid, kaalude, hälbed, standardhälbed, koosta, diagonaalmaatriks, veast, pöördmaatriks, excel, esmalt, reeperite, valemist, nivelleerimiskäigu, pöördväärtus, eespool, nullid, arvutustulemused, mõõtmistulemuste, praktikum, täisvõttega, parempoolsed, mõõtmisega, öeldudIseseisev töö nr 3. Mõõtmistulemuste kaalude, kaalutud keskmise väärtuse ja kaalutud keskmise standardhälbe leidmine. Ülesanne 1: On toodud ühe nurga neljakordse mõõtmise tulemused. Leia selle nurga kõige tõenäolisem väärtus, selle standardhälve ning kaal. Nurga kõige tõenäolisema väärtuse saame kui leiame selle nurga kaalutud keskmise väärtuse. Kuna algandmetes on meile ette antud nurgamõõtmiste standardhälbed S, siis need ruutu tõstes saame neile vastavad dispersioonid S 2. Nurgamõõtmiste kaalud leiame 1 w= nende dispersioonide pöördväärtustena S 2i . Järgnevalt leiame mõõtmistulemustest kõige väiksema tulemuse ning valime selle β 0. Nüüd saame leida β0 ja iga nurgamõõtmise vahe δi= βi- β0. Kaalutud keskmise leidmiseks on meil lisaks vaja kaalude ja vahede korrutise summat. Kaalutud keskmise M =β 0 +
nivelleerimise prototüüpvõrrandi Hj-He=ΔHej+ ΔH eeskujul. Vastavalt saame neli ej parameetrilist võrrandit: H1-HA=2,179+v1 H2-H1=3,243+v2 H3-H2=-3,797+v3 HB-H3=5,608+v4 1 Järgnevalt leiame mõõtmistulemuste kaalud w= r , kus r on reeperite vahekaugus nivelleerimiskäigus. Leitud kaaludest moodustame kaalumaatriksi W (Tabel 2). Tabel 2. Kaalumaatriks W. 0.0013 0 0 0 0 0.0016 0 0 0 0 0.0012 0 0 0 0 0.0021 Lisaks moodustame plaanimaatriksi A (Tabel 3), mis koosneb parameetrilistes võrranites olevate muutujate H1, H2 ja H3 kordajatest ning mõõtmistulemuste maatriksi L (Tabel 4), mis koosneb parameetrilistes võrandites paremale poole võrdusmärki viidud väärtustest. Tabel 3
8128 9 38 Maatriksi K (Tabel 5) 3 esimest elementi on mõõdetud ja arvutatud nurkade väärtuste vahe ning kaks viimast elementi on mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste vahe. Nurgalised elemendid on läbi korrutatud 3600’ga ehk väärtused on sekundites. Tabel 5. Maatriks K - 16.931 1 - 5.8587 1 65.904 65 0.0003 27 0.0002 07 Kaalumaatriksi peadiagonaalil on mõõdetud nurkade ja joonte dispersioonide pöördväärtused. Tabel 6. Kaalumaatriks W 0.04 0 0 0 0 0.0277 0 78 0 0 0 0.062 0 0 5 0 0 0 0 0 15625 0 20408. 0 0 0 0 16 Tundmatute parandite dx ja dy leidmiseks kasutame programmi Matrix. Sisendfaili
................................................................ 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14 3.2. Dispersioon ja standardhälve............................................................................................. 16 3.3. Ekse ................................................................................................................................... 17 3.4. Aritmeetilise keskmise standardhälve ja Atüüpi määramatus ......................................... 18 3.5. Usaldusnivoo leidmine histogrammi alusel....................................................................... 19 4
pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h). Elektron tahhümeetrid mõõdavad kaugused väga täpselt ja seetõttu on kõrguskasvud täpsemad ning töö läheb kiiresti. Plaani valmistamine toimub automaatselt arvuti ja plotteri abil. 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Joonte pikkuste vähendamise määranimetatakse mõõtkavaks ehk mastaabiks. Mõõtkavad võib tinglikult jaotada väikesteks, keskmisteks ja suurteks. Topograafiliste plaanide puhul loetakse väikesteks mõõtkavadeks 1:10 000 ja 1:5 000; keskmiseks mõõtkavaks 1:2 000 ja suurteks mõõtkavadeks 1:1 000 1:500
Parandite arvutamisel peab silmas pidama, et: 1) parandite absoluutväärtused oleksid pöördvõrdelised mõõtmistulemuste kaaludega, st isetäpsete mõõtmiste puhul antakse suuremad parandid väiksema kaaluga mõõtmistulemustele, aga võrdtäpsete mõõtmiste puhul antakse kõikidele mõõtmistulemustele võrdsed parandid. 2) Parandatud suurused peaksid erinema minimaalsest mõõtmisel saadud tulemustest st. parandid peavad olema võimalikult väikesed, nende ruutude ja kaalude korrutiste summa peab olema minimaalne. 24. Joone pikkuse mõõtmine Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub enamasti vaiadega. Mõõdetava joone siht puhastatakse- kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus, võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (nt punavalge), värvitud
Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2 Kaliibrite tolereerimise põhimõtted 13. Mõõtahel. Analüüs. Min-max meetod
Nivelliiri peanõue Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega KK LL . Kompensaator peab tagama viseerimiskiire horisontaalsuse. Peanõude kontrollimine Keskelt nivelleerimine Asetatakse nivelliir täpselt punktide A (tagasivaate latipunkt) ja B (edasivaata latipunkt) keskele, mõõtes õlad lindi või niitkaugusmõõturiga. Keskelt nivelleerides saadakse õige kõrguskasv olenemata sellest, kas peanõue on täidetud või mitte. Punktide A ja B vaheline kõrguskasv h avaldub järgmiselt: h = (a-x) - (b-x) = a-b (Ärgee kasutage valemit ilma jooniseta või selgituseta, kuigi kõik õige. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel Arvutada kõrguskasv h' = ia b. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
