1 D f Läätse optiline tugevus: (dpt) 1 1 1 f k a Läätse valem: f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtsu...
Peaukse kohal on pronkshobused, mis toodi Konstantinoopolist. 8. Profaanarhitektuur: ilmaliku funktsiooniga arhitektuur, püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati looduslikke olusid enda huvides, näiteks künkad ja veekogud. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud, inimfiguuridi on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. 9. Romaani skulptuur avaldus peamiselt ehitusplastikas, eriti lamreljeefina, kõige enam kaunistati portaale, fassaade ja sambakapiteele - skulptuur avaldus arhitektuuris. 10. ''Vaestepiibliks'' nimetatakse keskaja kirkute kaunistusi (reljeefe), mis piltlikult seletasid Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. 11. Romaani tekstiilikunsti tähtsaim näide on Bayeux' vaip, levis lahingute ja igapäevaelu
kirikud, märgi tabelisse nende nimed ja too välja mõned eripärad, kas ehituse, tornide, ehitusmaterjali või muu kohta. 15. Analüüsi romaani skulptuuri figuurikäsitlust. Kuidas hindad selle looduslähedust ja tõetruudust? Mida rõhutasid tolleaegsed skulptorid eelkõige?- Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese kehavormide täpsele edasiandmisele, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Inimesi kujutati moonutatuna, tähtis oli sõnum, mitte väline sarnasus. Skupltuur oli lapsemeelne. Kunstnikel on olnud terav pilk elunähtuste märkamiseks. On toodud välja inimhinge neid külgi, mis jäid tundmatuks varasema aja kunstile. 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Arhitektuuri peale paigutati reljeefid.Nt tavaline oli reljeefide paigutamine portaalikülgedele, ümarkaarsele viiluväljale.Reljeefe leidus ka siseruumis. II GOOTI KUNST 1
,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust. Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid. Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid vastavate esemetega, seega pidi vaataja tundma sümboolikat. Näiteks: neli evangelisti Matteust kujutatakse ingli või tuvina, Markus lõvina, Luuka härja või
Füüsiline vabadus kui võmalus reaalselt teha kõike, mida teha tahetakse, on võib-olla veelgi päevakajalisem teema, kuna inimesi, keda painavad probleemid ja dilemmad, mis on seotud vaimse vabadusega, on vähem kui neid, kes muretsevad asjade pärast nagu koolikohustus, öine alkoholimüügikeeld ja klassi lõpetamiseks vajalikud 15 ühiskondlikult kasuliku töö tundi. Selle alla käib ka sõnavabadus, vabadus öelda seda, mida ise tahetakse ja mitte moonutatuna, arvestades domineerivaid poliitilisi jõude või muid ideoloogilisi dominante. Kahju on sellest, et sõnavabaduse terminit kasutatakse enamasti ainult siis, kui räägitakse millestki negatiivses võtmes. Nii-öelda "harju keskmine inimene" reageerib mõistele sõnavabadus öeldes, et see lubab ju teisi solvata või midagi muud sellist. Tegelikult ei tähenda see seda. Sõnavabaduse suhtes pooldan ma John Stuart Milli käsitlust selle kohta,
teenistusele; küllalt on aga püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati ka nii palju kui võimalik looduslikke olusid enda huvides, nt künkad ja veekogud, linnuse viimaseks pelgupaigaks oli sageli torn. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud; inimfiguuridki on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. *Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab väliruume ja selle elemente. Aga milleks üldse maastikku kujundada? Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel on hea elada ja töötada, loob maastikuarhitekt inimestele meelepäraseid (mugavaid, turvalisi ja huvitavaid)maastikuruume elukeskkonna osana
saj teisel poolel Firenze juhtiv kunstnik. Tema peen, naiselik stiil leidis pooldajaid Firenze intelligentide hulgas raskel ajal, mil nad elasid. Tema meistriteosed olid suured mütoloogilised maalid, mis kujutasid teatud tüüpi jumalikku ilu koos keeruliste kirjanduslike viidetega. Ta maalis sügavalt läbi tunnetatud religioosseid pilte ning rajas teed suuremõõtmelistele mütoloogiatele. Ta kujutab inimkeha alati väga väärika, kummalise ja eemalviibivana, unenäolise, ebatõelise ning moonutatuna. Botticelli oli oma aja suurim joonistaja, tema hilisemad tööd on veidrad ja tagasivaatelised, sest ta põgenes minevikku, talumata Firenze rahutut elu ühiskondlike ja poliitiliste segaduste pöörises. Alessandro maalide tegelastel on suurepärane luustik eriti põskedel ja ninadel, pikkadel peentel kätel, randmetel, jalgadel ja pahkluudel ning kaunilt maniküüritud küüned; ilusad piirjooned nagu pingutatud traat.
Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Vitraaz on klaasimaal, võib olla ka klaasitükkidest kokkupandud mosaiik. 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Romaani skulptuurid olid peamiselt reljeefid, ehk arhidektuurist sõltuvad. Reljeefid õpetava ja jutustava sisuga. . Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna, tegelased äratuntavad tingmärkide näol. Sageli kaunistas romaani kirikut ka ornamentika, see on abstraktne ja skemaatiline Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". Skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks või vabalt kirikuruumi paigutamiseks 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Arhitektuuris vertikaalne suunitlus, üles tarva poole pürgivus
Skulptuur oli arhitektuuri osa. Ei olnud eraldi kunstiliik. Ehitisi kaunistati põhiliselt reljeefidega- sees näiteks piilarite kapiteele ja baase, väljas peamiselt portaale ja läänefassaadi. Reljeefidest kujundati mõnikord suuri kompositsioone, mis olid jutustava ja õpetava sisuga. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetataksegi keskaja kirikute skulprutaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna. Ilmselt ei pööranudki meistrid tähelepanu inimese kehavormide täpsele edasiandmisele; neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Sageli leiame romaani kirikuis seinamaale. Maalikunsti peateemaks olid mitmesugused imed- pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust. Kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. Gooti kunst Nagu romaani stiil, nõnda oli ka gootika eelkõige sakraalne, s.t. kiriklik kunst
Aistingud ei peegelda eset tervikuna vaid ainult selle üksikuid omadusi: värvust, kuju. Tajumisprotsess ei ole ainult aisting vaid ka kujutlemine ja mõtlemine. Tajumin ei ole tegelikkuse mehaaniline peegeldamine, ega lihtne fotografeerimine; tajumine on loominguline, aktiivne protsess. Tajumise häireid jaotatakse kaheks: illusiooniks ja hallutsinatsiooniks. 1. Illusioon on reaalselt eksisteeriva eseme väär tajumine, s.t. eset tajutakse moonutatuna. On olemas mitmesuguseid illusioone, nimelt: a) füüsikalised, füüsika seadustest tulenevad illusioonid b) füsioloogilised illusioonid võivad tekkida tervetel inimestel hirmude mõjul c)illusioonid, mis esinevad üldiste nakkushaiguste ja mürgituste puhul.Nad võivad olla siis kas akustilised või optilised. Hallutsinatsioon on näilik tajumine ilma antud momendil reaalselt eksisteeriva ärritajata
Nimekaimad kirikuarhitektuuri näited Prantsusmaal on Cluny kloostri kirik, Madelaine`i kirik. Romaani skulptuur esineb enamasti kirikuid kaunistavate reljeefide näol, mille peamiseks ülesandeks oli Pühakirja seletamine lihtrahvale. Rikkalikult kaunistati kirikute sissekäike, akna- ja ukseportaale. Reljeefide süzee oli enamasti õpetlik, populaarseim stseen oli Viimne kohtupäev. Inimesed on reljeefidel edasi antud moonutatuna, oluline pole mitte anatoomiline täpsus, vaid kannatava keha kujutamine. Siseruumides leidub ka abstraktset ornamentikat, skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks, sagedane motiiv oli ristilöödud Kristuse figuur ehk krutsifiks, mis levis ka miniatuursena. Romaani maalikunst esildub kirikute seinamaalides, mis on tänapäevaks paljuski hävinenud. Maalide juures valitseb pinnaline laad, kuid kujutised väga fantaasiarikkad ja värviküllased. Levis ka miniatuurmaal.
annaabi.ee 
