Üks väga märkimisväärne gooti ajastu ehitis on näiteks Doodzide palee Veneetsias, samuti ka Milano toomkirik Romaani ja gooti kunsti skulptuur Varakristlikust ajastust alates kaotas skulptuur ikka rohkem ja rohkem oma tähtususest. Kadunud oli inimfiguuri kujutamise oskus plastilises ümaruses. Alles romaani ajastul, XI sajandil tärkab skulptuur selle sõna otseses mõttes; selle ülesandeks saab jälle inimfiguuri kujutamine monumentaalses plastilises laadis. Skulptuuri uuestisünd saab teoks Prantsusmaal. Romaani skulptuuri laad on dekoratiivne-selle peamiseks ülesandeks on kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jm. Prantsusmaalt võib nimetada näiteks Notre-Dame-la-Grande´i kiriku Poitiers´s, mille fassaad on kaunistatud inimfiguuride ja ülevoolavalt rikkaliku ornamentigaga. Saksamaal on aga väga tuntud pronksikunsti teos nn Kristuse sammas Hildesheimi toomkirikus-tohutu küünlajalg, mille tüvest
rahvuskirjanikku, kirjandushiidu. Kui küsitakse "ütle üks eesti kirjanik", siis selleks on ikka olnud Kross. Jaan Kross on olnud geniaalne jutustaja ja see on kadestusväärne anne. Ta kirjutas eesti rahva lugu justkui suuremaks, kangelaslikumaks ning lõi oma loomingus sümboolseid ja meeldejäävaid kujusid. Tähtsus kirjanduses Jaan Kross on suutnud edasi anda ühe põlvkonna elutunnetust -- ta on kirjutanud väga pikalt, monumentaalses mahus. Nüüdseks on aga kirjanduse roll muutunud, ühiskond on muutunud -- see on killustunud ning ühist vaimset ruumi, mida monumentaalsete kirjandusteoste abil edasi anda -- nagu seda tegi Kross , justkui polegi enam. Tähtsus kirjanduses Kirjanikud jagunevad kahte liiki: ühed on olulised siis, kui nende ümber on ka teised kirjanikud. Teised jälle seisavad püsti ning püsivad ilma, et vajaksid kedagi enda ümber
freskosid ning 1483.-1484. aastal loob Botticelli oma surematu fresko ,,Venuse sünd". Pärast kunstnike patrooni Medici surma muutub Botticelli tööde stiil lõlikult. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Selle perioodi üks tuntumaid töid on ,,Mahajäetu" (1495-1500), mis kujutab suletud väravaga kivimüüri ääres trepiastmel istuvat nutvat naist. Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses Kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Pärast 1500. aastat võtab Sandro harva pintsli kätte. Kuigi ta oli siis juba eakas inimene ja maalimisest loobunud, peeti tema arvamust endiselt autoriteetseks. Keskaegsete mälestuste järgi oli Botticelli alati rõõmsameelne ja hea inimene, kelle maja uksed olid külalistele avatud. Ta ei keeldunud kellelegi oma meisterlikkuse saladusi avaldamast
Ta nägi meie iseseisvuse kaotust. Ta oli tugev mees: ta elas üle nii natside kui ka kommunistide vangistust ning küüditamist. (Ilves, 2007) Kross oli suure autoriteediga: mida ta ütles, seda ka tehti. Iga suure kirjaniku lahkumine on Eestile suur kaotus. Teist temasugust ei leia. (Traat, 2007) Krossi põlvkond on teistmoodi rahvas ning ta on suutnud edasi anda oma põlvkonna elutuneetust. Ta on kirjutanud väga pikalt , monumentaalses mahus. Praegune kirjanduse roll on muutunud: ühiskond on killustunud ning ühist vaimset ruumi, mida monumentaalse kirjandusteoste abil edasi anda justkui enam polegi. (Õnnepalu, 2007) Jaan Kross oli kirjanik, kes seisis püsti ilma, et vajaks kedagi enda ümber. (Hennoste, 2007) 9 Lisaks Eestile oli Jaan Kross väga tuntud ka Soomes. Ta oli suur Soome kaasmõtleja ja sõber.
Tema ainus sümfooniline poeem on ,,Pelléas ja Mélisande"(1903) seotub aga rohkem Mahleri ja Straussi sümfoonilise loominguga. Selles sümfoonilises poeemis kasutab Schönenberg esimest korda kvartharmooniat, väljudes nii tavalise funktsionaalhormoonia piiridest. Sellesse perioodi kuulub ka sümfoonilne kantaat ,,Gurre laulud", mis on mõeldud viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile. Seda kirjutas Schönenberg üksteist aastat. Selles monumentaalses oopuses ühendab Schönberg piltlikult öeldes Wagneri ooperite emotsionaalse pinge Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooniga [2]. Kantaadi tekst on võetud Taani romantismiajastu kirjaniku Jens Peter Jacobseni poeemist. 2.2 Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele ( kus lähtutakse helide võrdväärsusest ) Schönberg loobub senisest hilisromantismi gigantomaaniast ning kirjutab hulha
jaoks. Pärast kunstimetseen Medici surma (1492) ja Savonarola hukkumist (1498) muutub Botticelli tööde stiil lõplikult. Kunstnik loobub humanistlike teemade käsitlemist ning varasemast platilisest ja poeetilisest käekirjast. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Üks tuntumaid töid on ,,Mahajäetud" (1495-1500). Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Samuti muutub Botticelli käekiri mehisemaks. Figuuride kaalutu õhulisus asendub konkreetse, üldiste plaanidega, õhulised ja õrnad toonid jõulise gammaga, kus süngelt tumedate toonide taustal moodustuvad kontrasti kinaver- ja karmiinpunased laigud. Pärast 1500. aastat võttis Botticelli harva pintsli kätte. Kuigi Botticelli on juba eakas
o Põhja-Saksamaa telliskiviehitised Suur lihtsus Välimuse rikastamiseks kasutati värvilisi glasuuritud kive Lübecki toomkirik 7. Romaani kujutav kunst Prantsusmaal (eriti skulptuur). · Merovingide ja karolingide kunsti ajal varjusurmas · Tärkab taas XI sajandil Prantsusmaal o Juhtiv roll Lõuna-Prantsusmaal LANGUEDOC o Eesmärgiks taas inimfiguuri kujutamine monumentaalses plastilises laadis o Dekoratiivne funktsioon Kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jne o LANGUEDOC Tähtsamad keskused · Toulouse ja Moissac o Vanem koolkond (u. 1100) Moissaci ristikäigu apostlite kujud Toulouse Saint-Senini ristikäigus leiduvad altari osad
dekoratiivdetailid fassaadidel. Portikuse täies ulatuses säilitamine lõplikul fassaadil annab põhjust näha siin jõulist uusklassitsismi avaldumist. Samas ei haaku viiluta portikus orgaaniliselt kelpkatusega ja hõredalt asetatud peenikesed samad, mille sihvakus valmistas ka ehitajale raskusi, mõjuvad ebaproportsionaalselt. Kõrgendlikke sambaed tingis portikuse taha java saali valgustusnõue, A.Kotli algvariandi portikus tunudb paremini proportsioneeritud. Võistlusprojekt olio ma monumentaalses laadis väljapeetum ja terviklikum, valminud hones häirib ühelt poolt klassitsistlikult monumentaalse majtude ülesehitus ja portikuse ning teiselt poolt provintslikult traditsionalistliku kelpkatuse ja detailikäsitluse vaheline vastuolu. K.Lebari ei pea hoonet õnnestunuks linnaehituslikust seisukohast, sest "hooneesine trapetsikujuline väljak ei moodusta kollaldast ruumi, et suuremastaabiline hoone oleks vaadeldav distantsilt, kust see monumentaalne mastaab mõjule pääseks
suhtelisse anonüümsusse ja arusaama, et "teod kaaluvad rohkem kui sõnad", kerkis Tema esile kui lääneliku kunsti keskne embleem. Kreeklaste jaoks omasid mehe ja naise keha mõlemad inimlikku (mitte tingimata seksuaalset) laadi ilu; tõepoolest võisid nad jõulisuse ja perfektsete proportsioonide tõttu austada rohkem noort mehe- kui naisekuju. Ka roomlased ei demonstreerinud kalduvust naiselikkuse kujutamisele oma põhiliselt monumentaalses kunstis. Renessansi ajal hakkas naiselik vorm ülekaalu omandama, mitte ainult kui ema valitsevas madonna col bambino-embleemis, vaid ka kui esteetiline uurimisvaldkond iseenesest. Esialgu kujutati alasti naisekujusid rahvarohketes stseenides või Aadama ja Eeva diptühhonis, kuid järk-järgult kogus ülemvõimu Veenus. Maarja Magdaleena muutub naitumisealiseks ja ekstaatiliseks, anonüümsete noorte neidude portreed, kes on ainult oma kenaduse
mitmekohaliste suhete (nagu näiteks ``A on B isa'') tähistamiseks. Ülimõjukad Saksa filosoofid Immanuel Kant (1724-1804) ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) tegelesid muu hulgas samuti sümboolse loogikaga, kuid üpris vähesel määral. Puhta mõistuse kriitikas viitab Kant loogikale kui lõpetatud, valmis tehtud konstruktsioonile. Kanti loengud loogikast tegelevad peaaegu ainult loogika ajalooga. Hegel kinnitab oma monumentaalses teoses Loogika, et senised loogikauuringud on olnud ``tehnilised manipulatsioonid'' ning asub seejärel uurima loogika ``sisu'' vastandades seda ``vormile''. Ei Kant ega Hegel tegelenud kuigivõrd sümboolse, matemaatilise loogikaga. Sellegipoolest on Kanti ja Hegeli fundamentaalsed filosoofilised teosed puhta mõistuse analüüsidega väga olulised loogika, sh sümboolse loogika, hilisema arengu jaoks. 2.4 Kaasaegse loogika algus
annaabi.ee 
