Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades. 2005. aastal ei pidanud umbes 16 % inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. Religioonide jaotus: Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda.
Selles mudelis on kujutlus sellisest maailmaehitusest, kus iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on tulevase sündmuse osapõhjus. 13. Postuleeritud eetikamudel (põhierinevus teistest) Põhineb postulaatidel. Inimväline absoluut on aktiivne. Püsimine eeldab autoriteeti. Keelab ära kuriteod. N on isikustatud. Vooruslike tegude motivatsioon need on soovitatavad. Maailm jaguneb heaks ja kurjaks. Postuleeritud eetika mudel iseloomustab monoteistlikke religioone ja nende kujundatud mõtlemist. Euroopa kultuuri ruumis võib postuleeritud eetikatuumaks pidada 10 käsku, millest olulisim ütleb, et inimesel ei tohi olla teisi jumalaid peale ühe (N-i). Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused. Karistused kanduvad ka hauatagusesse ellu. See toob kaasa põrgu (põrgus on valevandujad ja mõrtsukad). Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut
20. sajandil vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistliku reziimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika ja Lähis-Ida maades (islamimaades) ning mitmetes katoliiklikes maades. Religioone võib liigitada mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke (ainujumalausk) ja polüteistlikke (usk paljudesse jumalatesse) usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Suuremad religioonidja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga; 2005.a. andmed): kristlus 2,1 miljardit, sealhulgas: katoliiklus 1,1 miljardit õigeusk 240 miljonit protestantism 350 miljonit muud kristluse voolud 350 miljonit
Inimese tao peab olema kooskõlas taeva taoga. Taoisimis on tähtis isiklik harmoonia ja müstika. Arvatakse, et inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus ning tuleb alluda ,,Wu-wei" põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus, kui elada loodusega harmoonias. Judaism Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute ja on üks vanimaid monoteistlikke usundeid. ~2000 aastat tagasi ilmutas jumal end rändkarjakasvatajast Aabrahamile ning nad tegid omavahel lepingu, et Aabraham annab järeltulijad ja jumal annab maad ehk Foiniikia. Hiljem sünnib Aabrahamil poeg Iisak, kellel sünnib poeb Jaakob, kellest lähtuvalt sünnib 12 suguharu, kellest saavad juudid. Judaismis on selline iseloomuk tunnus nagu ümberlõikamine, kus 8 päevane poisslaps nö lõigatakse ümber. ~1700 aastat tagasi ilmutas jumal end uuesti
religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades. 2005. aastal ei pidanud umbes 16 % inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus. Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Ükski neist liigitustest ei ole ammendav. Teaduse varajases arengujärgus olid religioon, filosoofia ja loodusteadused sünkretistlikult põimunud
Inimese tao peab olema kooskõlas taeva taoga. Taoisimis on tähtis isiklik harmoonia ja müstika. Arvatakse, et inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus ning tuleb alluda ,,Wu-wei" põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus, kui elada loodusega harmoonias. Judaism Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute ja on üks vanimaid monoteistlikke usundeid. ~2000 aastat tagasi ilmutas jumal end rändkarjakasvatajast Aabrahamile ning nad tegid omavahel lepingu, et Aabraham annab järeltulijad ja jumal annab maad ehk Foiniikia. Hiljem sünnib Aabrahamil poeg Iisak, kellel sünnib poeb Jaakob, kellest lähtuvalt sünnib 12 suguharu, kellest saavad juudid. Judaismis on selline iseloomuk tunnus nagu ümberlõikamine, kus 8 päevane poisslaps nö lõigatakse ümber. ~1700 aastat tagasi ilmutas jumal end uuesti Moosesele, kes oli
Abassiidide dünastia tähtsus ka mitte-araablastel, kes islami usku astuma hakkavad. Pärsia olukorra muutumine: abassiidide välispoliitiliseks suunaks ida, pealinn tuuakse Damaskusest Bagdadisse. Läänes hakkavad asjad viltu kiskuma ja Hispaania kaotatakse. Idas läheb aga hästi, toimub oluline lahing Hiinaga. Zoroastrismi õitseng (9.10. sajand) Islam tunnustas teisi monoteistlikke uske ja lubas neil mõningate piirangutega olla. Zoroastristid koondusid Parsa provintsi Iraani südames, kus süstematiseerisid ja dogmatiseerisid oma religiooni, panid hilisemaid allikaid kirja. Nad säilitasid moraalse iseseisvuse ning tegid seda kõike 150 aastat - siis hääbusid vaikselt, nii ka bahlaavi keel. Zoroastrism levis Indiasse Mombaisse, kus praeguse aja suurim kogukond, ja õigused on seadusega kaitstud. Zoroastrism on üks maailma vanimaid usundeid judaismi ja hinduismi
põllud) Uruk 1 linnnriigi väljakaevatud keskus Erinevalt Egiptusega on Mesopotaamia arhitektuuri säilinud vähem, tervena pole säilinud ühtegi templit Kuningas Sarru-ken lõi esimese suurriigi Mesopotaamia alal, mida võis nim impeeriumiks, selle pealinn oli Agade (Bagdadi alal) Suurriik oli 2keelne ja aitas kaasa sumeri ja akkadi kultuuride sulandumisele Usundist Usund tunnistab paljusid jumalaid polüteistlik Ei saa vaadelda sama skeemi järgi nagu monoteistlikke usundeid Antropomorfistlik jumalakäsitlus jumalaid kujutatakse inimesesarnastena kõiges (mitte vaid inimeskujulistena), nende iseloom on inimlik, mõtlevad ja tegutsevad nagu inimesed, suhted omavahel samasugused (sõprussuhted, tülid, abielu, lapsed), kõik inimlikud vajadused ja nõrkused on neile omased, inimestest targemad ja tugevamad. Inimesed on surelikud, jumalad surematud. Egiptuses arvati, et ka jumalad võivad surra ja nende tekstides vihjeid, et