pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal kus töötab vähem, kuni 259 inimest on Itaalia majanduses koguni 75%. Väheseid aga maailmas hästi tuntuid suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja finantsinstituutide kaudu), mis on sisuliselt muutnud need monopolideks. See kõik tähendab kitsast kui mitte suletud korporatsiooni kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Itaalia omapäraks on ka suur vahe põhja ja lõuna maakondade majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna-Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid aga on riiklikud. Lõuna-
● 60% otsingutega tegeleb Google. Tavaliselt kasvatavad ettevõtted oma kasumit, tarnides konkurentidest madalama hinnaga paremaid tooteid. See on dünaamiline protsess, kus konkurendid langevad pidevalt välja ja ilmuvad uued. Täna loomingulist hävingut ei toimu. Ja kui ettevõtted keelduvad suremast ja monopolid keelduvad arenemast, nähakse vaeva isegi kerge majanduskasvu saavutamisega. (Forbes, 2019) Kuidas ja miks ettevõtted muutuvad monopolideks Peamised viisid kuidas ettevõttest võib saada monopol on: ● Valitsus annab ettevõttele ainuõiguse kaupade või teenuste pakkumiseks; ● Natsionaliseerimine (protsess, mille käigus valitsus ise võtab kontrolli ettevõtte või tööstuse üle) on veel üks viis monopoli loomiseks, haridus on näiteks üks teenus, mis on paljudes riikides natsionaliseeritud;
Selliste ettevõtete osakaal - kus töötab vähem, kui 259 inimest - on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine aga 55%) Väheseid, aga maailmas hästi tuntud suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja finantsinstituutide kaudu), mis on sisuliselt muutnud need monopolideks. See kõik tähendab kitsast korporatsiooni, kuhu võõrastele on sissepääs keeruline. Sarnane olukord säilib riigi finantssüsteemis ja eriti panganduses, mis ei ole kontsentreeritud (eksisteerib palju piirkondlike väikepankasid) ja ei saa seetõttu konkureerida suuremate Euroopa pangagruppidega. Samas peale poliitilise süsteemi ümberkujunemist Itaalias aastatel 1992-94 alustati reforme ka majanduses. Esmane rõhk pandi riigiosakaalu vähenemisele tööstuses.
industrialiseerimine. Varasemalt domineerinud agraarühiskonna asemel muutus Jaapan kiirelt tööstusriigiks. Investeeriti suuri summasid transpordi ning kommunikatsiooni edasi arendamiseks ja toetati aktiivselt võimsaid perekondlikke tööstusettevõtteid, mida hakati kutsuma zaibatsudeks. Zaibatsud alustasid väikeste pereettevõtetena, mis tegutsesid erinevates valdkondades üle kogu Jaapani. Hiljem, kui ka Jaapani majandus kasvas, muutusid zaibatsud, mida meie keeli võib tõlkida monopolideks, suuremateks ja võimsamateks ning kontrollisid suurt osa Jaapani majandusest Meiji valitsuse ajast teise maailmasõjani. (Wikipedia) Enne teist maailmasõda domineerisid Jaapani majandust neli tähtsamat zaibatsut: Mitsubishi, Sumitomo, Yasuda ja Mitsui, mis tegelesid terase, panganduse, rahvusvahelise kaubanduse ja mitmete teiste peamiste harudega majanduses. Sõda mõjus aga zaibatsudele laastavalt, kuna
4. pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja "võrgustuvad" (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu 3. ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 4. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 5. Riigi vähene haldussuutlikkus. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesus: Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest.
pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 3. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 4. Riigi vähene haldussuutlikkus. 5. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. 6. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside
Miinimumpalga seadus Valitsus põhjustab seadustega palkade jäikuse ning takistab majanduses palkade langemist tasakaalupalga tasemele. Miinimumpalga seadus toob kaasa tööpuuduse suurenemise eelkõige madala haridustasemega ja oskustega isikute hulgas ning vähese töökogemusega isikute hulgas Ametiühingud ja kollektiivlepingud Oluline roll palga kujundamisel Ametiühingud, mida tööjõuturul peetakse monopolideks, sest neil on suur mõju palgatingimuste kehtestamisel, nõuavad oma liikmetele niisugust palka, mis on oluliselt kõrgem tasakaalupalgast. Juba palgatud töötajad soovivad hoida palgataset võimalikult kõrgel Tööd soovivad isikud eelistaksid madalamat palgataset Efektiivsuspalga teooria Ettevõtjal on kasulik maksta oma töötajatele tasakaalupalgast kõrgemat palka, sest see
o Rahvas annab sisendi hääle ja maksude kujul o tegevust juhivad avaliku eelarve kaudu parlament ja valitsus o valitsus- ja avaliku sektori asutused saavad kaduda vaid siis, kui kaob seaduslik vajadused selle funktsioonide järele o pakub avalikke teenuseid, ei teeni kasumit, sotsiaalsed väärtused Erasektoris aga tegutseb palju iseseisvaid toimijaid, kes omavahel võistlevad o Eratoimijad just ei tohi koonduda monopolideks o Toimub pidev vahetumine: ühed pankrotistuvad ja teisi tekib juurde o Teenib kasumit, majanduslik Avaliku sektori piiride paika panemine on maailmavaateline küsimus Ainult üks või teine pole enam populaarne- tuleb võtta mõlemast parim. Seetõttu segane piiri tõmmata. Õiglusik piir o Avalik-õiguslik vs eraõiguslik o Tänapäeval seegi piir hägune
piirproduktiivsus võtta palga aluseks? Clarki arvates ei palka ettevõtja kunagi teist töölist, kui selle palgamäär ületab tema piirprodukti, järelikult saavad kõik töölised palka, mis on võrdne viimase palgatud töötaja piirproduktiga. Oma töös „Majandusteooria olemus” (1907) esitab Clark monopolide kriitika, pidades neid arengu pidurdajateks ning ressursside hävitajateks. Erinevalt Marshallist, kiidab Clark valitsust, kes kaitseb ühiskonda monopolide eest. Monopolideks peab aga Clark ainult neid ettevõtteid, millel pole konkurente. 40. Ameerika institutsionalism. 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus, eriti Ameerika Ühendriikides Institutsionalism kritiseeris varasemate koolkondade paljusid seisukohti, toetudes mitmetele majandusteaduse vooludele ning filosoofias eriti pragmatismile. Pragmatism on subjektiividealistlik õpetus, mille järgi tõe kriteerium on tegevuse edukus. Pragmaatiline tähendab ainult praktilist tulemust silmas pidav.