Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Looduslike elupaikade hävitamine ja nende asendamine monokultuuridega Hävib palju taime- ja loomaliike Indoneesia vihmametsade muutmine õlipalmiistandusteks See pidev elupaikade kadumine ähvardab mitmeid ökosüsteeme ja paljusid liike Aasia elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger Metsade raie Looduslike elupaikade kadu on seotud metsa pindala vähenemisega Põhjustab maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine Alepõllundus, palmiõli istandused, palkide hankimine, karjakasvatus Raiskav veekasutus
endiselt kasvamas. Ennustatakse, et arengumaades muudetakse aastaks 2050 täiendavalt 120 miljonit hektarit looduslikke elupaikasid põllumaadeks toidu nõudluse rahuldamiseks. See hõlmab maad, mis on suure bioloogilise mitmekesisusega Looduslike elupaikade kadu Dzungel, mis põletati põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas Peamine põllumajanduse mõju keskkonnale tuleneb looduslike elupaikade hävitamisest ning nende asendamisest monokultuuridega. Põllumajanduse ökosüsteemid pakuvad olulisi elupaiku paljudele looduslikele taime- ja loomaliikidele. See kehtib eriti traditsioonilise põllumajandusega piirkondades, kus kasvatatakse mitmesuguseid liike. Kasvava nõudluse tõttu toiduainetele ja muudele põllumajandustoodetele on paljud looduslikud elupaigad kadunud ning need on asendunud intensiivsete monokultuuridega. Hiljutisteks näideteks on Indoneesia vihmametsade
) ● Redutsendid ( saprofaagid) 61. AÖSde klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 68 tüüpi agrosüsteeme: ● Nihkuv maaviljelus ● Taaskasutatav maaviljelus ● Segaviljelusega püsib maakasutus ● Üheaastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused ● Nomaadlik karjatamine ● Loomakasvatusfarmide süsteem ● Tavaliselt kasutatakse klassifitseerimise alusena järgmist suhet: ülesharitava maaala suurus/kogu kultiveeritava maaala suurus. 62. BM ja agroökosüsteemide funktsioneerimine. Taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Taimestiku ja herbivooride vahelised suhted.
Muundatud taimed võivad ristuda looduslike sugulastega rikkudes nii ökosüsteemi tasakaalu. Nii võib näiteks umbrohutõrjele resistentne geen edasi kanduda ja mitte alluda enam tõrjele. Ka kahjurikindlate mürgiste taimede puhul on neist kasu vaid siis, kui kahjureid on väga palju. [1] GM- taimedele võivad sisseviidud võõrgeenid anda keskkonnas eelise sarnaste liikide ees ning nad võivad muutuda domineerivaks. Nii võivad kaduda põlissordid asendudes monokultuuridega ja kaob geneetiline mitmekesisus. Ka kõrvaliste liikide ohustamine on tahtmatu kõrvalmõju, kus GM- taime poolt sünteesitud mürgid kanduvad toiduahelas järgmistele liikidele mõjutades nii ökoloogilist tasakaalu. [2] Suurt ohtu näevad GM- taimedes mahepõllumajandusega tegelevad põllumehed, sest õietolmu levides saastub ka mahevili. Nii on juhtunud Kanadas, kus kohaliku põllumehe põllult leiti suurettevõtte poolt patenteeritud rapsi, mis oli sinna tuule kaudu levinud.
jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes aitavad kaasa süsteemi produktiivsusele, kuid mida farmer ise ei kasuta. Näiteks: liblikõielised taimed . Kahjulik bioota-organismid, mis vähendavad bioproduktsiooni -umbrohud . KLASSIFITSEERIMINE: nihkuv maaviljelus (shifting cultivation),taaskasutatav maaviljelus (sööti jätmisel põhinev), segaviljelusega püsiv maakasutus (kaasa arvatud viljaväljavahetus), ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja permanentsed mitmeaastased istandused. nomaadlik karjatamine loomakasvatusfarmide süsteem.SAPROFOOGID-kõdutoidulised. Monofaagid- ainult ühest toiduobjektist toitujad (spetsialistid)·Oligofaagid-toituvad lähedastest liikidest või perekondadest ·Polüfaagid-toituvad taim-või loomtoidust vähevalivalt . heades paikades(lätetes) ületab sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab,·halvemates
vähendada kulutusi importkütusele; + biomassi kasutamine aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele. Biomassi kasutamise puudused: -- kulukas, kuna biomassi põletavate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamiskulud on kolm kuni viis korda suuremad samaväärse maagaasi koostootmisjaamade rajamisest; -- metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil; -- energiavõsa kasvatamisel tekib sarnaselt teiste intensiivselt kasvatatavate põllumajanduslike monokultuuridega veekogude reostumise ja eutrofeerumise oht; -- puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust ja keskkonnakaitselistest piirangutest; -- kodusel biomassi (näiteks puit) tarbimisel kütusena on vajalik varumine ja ladustamine; -- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale. Geiser on perioodiliselt vett ja auru purskav kuumaveeallikas. Neid leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades
pikk.ee/nouetelevastavus/hpk) Põllumajandusliku tegevuse mõju on negatiivne, sest intensiivne loomakasvatus põhjustab põhjaveereostust ja väheneb maastiku mitmekesisus. Taimekaistevahendid ja väetised on mürgised ja võivad reostada põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Samuti põllumaa kasutuselevõtuga hävivad looduslikud elupaigad, mis asendatakse monokultuuridega. Põllumajanduse tegevuse mõju võib olla ka positiivne. Näiteks luuakse uusi töökohti ning osaletakse kohaliku majanduse ning maarahvastiku sotsiaalse struktuuri arendamises. Põllumajanduslikku maad peab pidevalt niitma ja karjatama, et see võssa ei kasvaks. 6. Metsamajandus Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk. Vällamäge
3. Mis on kliimakskooslus? Looduslik(segamets)(raba)siis kui inimene ei häiri loodust nt 300 aastat. Kliimakskooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk , kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem pm. süsteemis sest pmmasinad on loodud töötama monokultuuridega, mis tagab suurem kasumi ning konkurentsis püsimise 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel. Väheneb toote sortiment, sisendite tarnijate arv, süsteemi sõltumatus ja haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? Lisaenergiat on vaja masinatega töötamiseks, seda saadakse fossiilsetest kütustest
60. AÖS-i biootilised komponendid. Produtsendid (autotroofid) Konsumendid (zoofaagid, herbivoorid) Redutsendid (saprofaagid) 61. AÖS-de klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 6-8 tüüpi agrosüsteeme: Nihkuv maaviljelus Taaskasutatav maaviljelus Segaviljelusega püsib maakasutus Ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused Nomaadlik karjatamine Loomakasvatusfarmide süsteem Tavaliselt kasutatakse klassifitseerimise alusena järgmist suhet: ülesharitava maa-ala suurus/kogu kultiveeritava maa-ala suurus. 62. BM ja agroökosüsteemide funktsioneerimine. Taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Taimestiku ja herbivooride vahelised suhted. AÖSi bioloogiline mitmekesisus väheneb nii taimede, herbivooride kui ka lagundajate alamsüsteemis.
Ei lisandu märkimisväärses koguses N, P, org. ainet ega energiat 3. Mis on kliimakskooslus? Koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Raba ja mets on Eesti kliimakskooslused 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Liigirikkus on väiksem põllumajanduslikus süsteemis, sest põllumajandusmasinad on loodud töötama monokultuuridega, masinate kasutamine toob suurema kasumi ning tagab konkurentsis püsimise. 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? Suurenevad lisaenergia ja toitainete vajadus ning vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel. Väheneb toote sortiment, sisendite tarnijate arv, süsteemi sõltumatus ja haiguskindlus. 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse?
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool väike-kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19. Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel
parema toidulaua ja seega suureneb ka pestitsiidide kasutamine ja tõenäoline on resistentsuse teke. b) kohalike liikide hävimisest ja asendumisest; GM taimedel eelised keskkonnas toimetulekuks, mis võib tingida nende domineerimise. Põhiliseks probleemiks saab see erilistes keskkonnatingimustes. Võib tekkida tuntav geneetiline mitmekesisuse vähenemine (põlised kultuurid võivad kaduda ja asenduda monokultuuridega), eriti seal, kus taimede gen. mitmekesisus on suur (nt soja Hiinas, mais Mehhikos). Tavataimede saastumine GM materjaliga eelkõige õietolmu kaudu, mis levib tuule ja putukatega ning lisaks õhuvooludega. c) kõrvaliste liikide kahjustumisest; Herbitsiidid ja bt toksiin võib kahjustada mullabaktereid ja putukaid. Lõpuks tekib taimtoiduliste putukate arvukuse looduliku regulatsiooni vähenemine ja
annaabi.ee 
