mitte läätse abil akommodeerimist vaid teevad seda sarvkesta abil, kuid akommodeerides muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile liigutatakse ka aeglaselt, minimaalse pea liigutamisega ka teine silm. Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem moment stereopsisele on hetk, enne saagi ründamist, mil kameeleon fokusseerib mõlemad silmad ühele punktile. Kameeleonid suudavad näha nii meie jaoks nähtavat kui ka UV-valgust
ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidetud, et binokulaarne nägemine saaks toimida? kaks silma ja nende vahe, närvide tee, närvide töötlemise
Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele. Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre e. perifeerses osas toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Sel juhul langevad vaadeldava eseme kujutised mõlema silma võrkkestale täpselt samastes e. korrespondeerivais kohtades, nt. kollatähnil. 4 4 Maitsmine
a) ERP meetodil avastatud negatiivset N300 väljalööki elektroetsefalograagias b) Rohelise-punase värvipimedus c) Võimetust tunda ära tagurpidi pööratud nägusid d) Täiendvärvuse illusoorset taju peale tema täiendvärvuse vaatlemist e) Silmade koondumist lähedale vaatamisel 20. Liikumisparallaks on...? a) Binokulaare märk ruumitajus b) Stereonägemise esimene staadium c) Illusoorne efekt bioloogilise liikumise tajus d) Monokulaarne märk ruumitajus e) Illusoorne efekt nägude äratundmisel näoliigutuste analüüsis 21. Normaalsete ja tervete indiviidide käitumise ja psüühikaprotsesside uurimisega eksperimentaalsete manipulatsioonide tingimustes tegeleb ennekõike..? a) Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia b) Eksperimentaalne affektiivne psühholoogia c) Eksperimentaalne neuroloogia d) Eksperimentaalne psühhiaatria e) Eksperimentaalne ökoloogia 22
kogemused SILMAHAIGUSED - OPERATSIOONID RAVIMID, Nägemist mõjutavad tegurid Vestlus ALLERGIA, ÜLDHAIGUSED Laud, side-, sarv-, vikerkest SILMADE VÄLINE Kontroll Pliiatslamp Pupill (suurus, kuju) VAATLUS Vaatlus Mõõta PD Silmade asend ja asetus PD, monokulaarne, PD mõõta SILMAVAHE Mõõtmine Binokulaarne pupillomeetriga Silmade lihastetasakaal Kaugele / lähedale PEITETEST Horis. / vertik. suunas Testimine Okluuder Fooriad ja troopiad korrigeerimise kiirus SILMADE Lihaste töö ja võimalikud Pliiatslamp
39. Sotsiaalse suhtlemise kasu ja hind Tulu _ Parem toitumus _ Parem tervis _ Rohkem partnereid _ Rohkem järglasi _ Kulu _ Otsene- kaasneb signaaliga vahetu energia- või ajakulu _ Lindude laul, konnade krooksumineaega ja energiat nõudev _ Eredavärviline sulestik- hea toitumine ja tervis _ Kaudne- kui palju toob signaliseerime kaasa lisaks soovitud mõjule ka soovimatuid tagajärgi _ Kiskjate tähelepanu 40. Meeleelundid ja nende roll suhtlemises Nägemine _ Silmade asetsemine koljus _ Monokulaarne nägemine- ühe silma nägemisväli _ Binokulaarne nägemine- kahe silma nägemisväli _ Nägemisteravus- nägemise, eriti kujundite nägemise selgus _ Värvide eristamine _ Monokromaasne e. ühe värvi e. mustvalge nägemine. Võrkkestal esinevad ainult ühte tüüpi nägemisretseptorid (kepikesed), mis reageerivad valguse puuduse tingimustes _ Ööloomad _ Värvide eristamine- sõltub sellest mitut tüüpi nägemisretseptoreid (kolvikesi) silma võrkkestas asub _ Dikromaasia- nt
parietaalkorteks ütleb, kus stiimul asjub Sügavustunnused infoallikad, mis annavad märku vaatleja ja eemalasuva stiimuli vahelisest kaugusest. Binokulaarne disparaatsus sügavustunnus, mis põhineb kahte silma jõudva vaate erinevusel. Erinevus seda väiksem, mida kaugemal objekt Monokulaarsed sügavustunnused visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Interpositsioon-monokulaarne kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid. Lineaarne perspektiiv-paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Liikumisparallaks-kui vaatleja liigutab, liiguvad lähemate objektide võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui suuremate objektide kujutised. Tähelepanu Illusoorne seos- tajutakse õigesti esitatud objektide tunnused, nt
· Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused kulles- veeline eluviis, sabauim (lagund osaleb T3) täiskasvanu- 4 jalga hemoglobiin teistsugune -''- herbivoorne toitumine, pikk sooltoru karnivoorne toitum, lühike sooltoru eritavad ammoniaaki eritavad uureat limanäärmed puuduvad limanäärmed silmad külgedel - monokulaarne nägemine silmad otse binokulaarne nägemine (ühest silmast liiguvad aksonid vastasajupoolkerale) (mõlemast silmast väljuvad aksonid) kolju neuraalharja päritolu kõhr kolju neur.harja päritolu luukude · Putukate metamorfoosi tüübid, näited Vastse kudede kaotamine ja nendest tehakse täiesti uued rakupopulatsioonid. * Ametaboolne metamorfoos kasv toimub ainult läbi kestumiste, munast koorub
( intiimsuse kasvades kahaneb silmside) Pupilli läbimõõt suurem viitab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele ja rünnakuhimule. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses ( päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis) Ruumitaju ümbruse õige mõistmine ( kaugemal olev tundub väiksem kui lähemal olev ; eesmine katab tagumise jne) Sügavustunnused okulomotoorne (akommodatsioon,konvergents) ja visuaalne(binokulaarne ja monokulaarne) vt eelmis punkti ka. Distantsitaju tendetsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse vahemikke ka ülehindama. Heledavär vilised ja hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ja lähedalasuvaina. Liikumistaju absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekib objekti reaalsel liikumisel, stroboskoopilisel esitusel (näiv liikumine, animatsioon), indutseeritud liikumine
välimised lõpused, ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalised (konnad ja kärnkonnad) läbivad dramaatilisemaid muutusi, kus peaaegu kogu organism modifitseeritakse ümber. Veeline eluviis asendatakse maismaalise eluviisiga, kaotatakse uimed, kasvatatakse jäsemed. Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin valmiku hemoglobiini vastu; taimtoidulisest pika soolega, ainult keelenärvi, külgmiste silmadega (monokulaarne nägemine) kullesest saab loomtoiduline lühikese soole, suure suu, frontaalsete silmadega (binokulaarne nägemine saaklooma asukoha määramiseks) ja pika keelega päriskonn. Jääkained eritatakse ammoniaagina kullesel, täiskasvanul aga uureana, et vältida liigset vedeliku kadu. Naha koostis muutub, tekivad limanäärmed, mis sekreteerivad antimikroobseid peptiide. Päriskonnaliste kolju muutub ka väga palju, kus peaaegu pea iga osa
Nägemishäired - Kahjustuse järgi saab teada milline piirkond peaks tkahjustatud olema - Reetina vasak pool – projektsioon aju paremasse poolde - Parem reetina pool – projektsoon aju vasakuse poolde - Seega mõlema silma mõlema pooel visuaalne pilt saadetakse samasse v1 alasse - 1 ala kahjustus mõjutab nägemist mõlemas silmas - Ja vastupidi – kui nägemishäire on piiratud ühe silmaga siis peab kahjustus olema väljaspool ….. Nägemisteede kahjustused - Monokulaarne pimedus - Ühe silma pimedus – ühe silma reetina või nägemisnärvi kahjustus - Nägemise kadumine mõlemast temporaalväljast – nägemisristmiku ikiläbilõige - Nägemise kadumine ühest ninapoolsest väljast – nägemisristmiku lateraalne kahjustus - Ühe nägemisvälja täielik pimedus – nägemistrakti lateraalse põlvikkeha või v1 ala kahjustus - Osalise nägemisvälja pimedus – osaline nägemistee kahjustus Makulaarne piirkond
vikerkest e iiris – silmade värv, neelab valgust; kõvakest (silma põhjas) pupill e silmaava - reguleerib valgusvoo tugevust 12 lääts – koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta keskosa nimetakse kollatähniks. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Nägemissüsteem algab reetinast e. võrkkestast. Nägemiskoor: V1 & V2 (esmased nägemisalad) – värv, orientatsioon, kuju, liikumine V3 & V3A – kuju ja liikumine V4 – värvitaju, orientatsioon V5 – liikumine MT – on spetsialiseerunud liikumistajule
annaabi.ee 
