tüve, siis puu latv kuivab. 2.2 Putukkahjurid Kahjustuste järgi võib kahjurid jaotada: 1) primaarsed kahjurid; 2) sekundaarsed kahjurid 3) tertsiaalsed kahjurid. Eri putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehe kahjurid 2. Tüvekahjurid 3. Juurekahjurid. Üraskid ühed olulisemad metsakahjurid. Kõige ohtlikum neist kuuse-kooreürask. Puu koore all haudekäigud, emane ürask närib haudekäigu, mille serva muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Munast areneb tõuk, sellest noormardikas teevad läbi nn küpsussööma. Munast noormardikani 1,5 kuud. Kui üraskid rajavad suve teisel poolel veel ühe haude, on tegemist nn sõsarhaudega. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Kuuse kooreürask 5mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a vanuseid kuuski. Polügaamne. Talvituvad juba septembris, 1-
despoot. Niisugustel puhkudel on raske aru saada, kas sekundaarsed emased käituvad ideaalselt vaba jaotuse mudeli kohaselt või rakendavad nad parim-halva-mängu-juures- mudelit, kuna neile vaba partnerit lihtsalt ei jätkunud. Erinevad uurijad on erinevate liikide puhul tulnud erinevatele järeldustele. Näiteks õnnestus ühtedel uurijatel ühe must-kärbsenäpi asurkonna puhul tõestada, et sekundaarsetel emastel lennuvõimestus keskmiselt sama palju poegi kui monogaamsetel emastel, kuigi primaarsed emased olid kõige edukamad. Selline tulemus viitab selgelt vähemasti osa emaste käitumisele ideaalselt vaba jaotuse mudeli kohaselt. Lõpuks ei maksa ära unustada, et organismid lähtuvad oma otsustustes paljudest piirangutest. Ressursid territooriumil ei pruugi alati olla ainuke tegur, mille alusel tehakse paarumisotsustusi. Suluspesitsejail lindudel näiteks on lisaks rikkalikule toiduvarule vajalik ka sobivate õõnsuste esinemine territooriumil
Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse- kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast, vastavalt erinevad ka koorealused haudepildid: monogaamsetel üraskitel on üks emakäik, millest (enamasti risti emakäiguga) hargnevad vastsekäigud, polügaamsetel aga harunevad paarituskojast mitu emakäiku, millest omakorda saavad alguse vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või hukkub.
tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. Üraskid - metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. Küpsusööma. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel (soe, kuiv suvi) kaks põlvkonda
mitmenaisepidamine"). Varjatult polügüünsed isased aitavad oma sotsiaalsel partneril järglasi hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline 23. Paariväliste kopuleerumiste selgitamine DNA-sõrmejälje meetodil, näiteid. DNA-sõrmejälje meetod (baseerub järglaste DNA minisatelliitsete nukleotiidijärjestuste võrdlemisel nende vanemate omadega) on paljudel sotsiaalselt monogaamsetel linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse - nt. rootsiitsitajail esineb "sohilapsi" 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55% 24. Evolutsiooniliselt stabiilsete strateegiate teooria. Mängude teooria abil on võimalik iga situatsiooni jaoks selgitada välja käitumise evolutsiooniliselt stabiilne strateegia (ESS) (a) ESS on üks konkreetne strateegia
surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). metsasõbralikku väiketehnikat haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände serva ta muneb munad, sealt hargnevad märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas töödelda fungitsiididega. vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, Tänapäeval kasutatakse biotõrjepreparaati ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt ROTSTOP, mis on seeneliigi - suur moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, pruunid, alt kollakas-valged. korbik Phlebiopsis gigantea kultuur. See seeneliik teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast,
Lisaks on enamjaolt pojad kindlasti emase omad aga isadus pole 100% kindel. Vastupidist soodustab, kui isasel on keeruline leida uusi partnereid ja on mõtekam järglasi kasvatada või pole teada, kes on ema aga oma isadust teab. Varjatult polügüünsed isased aitavad oma sotsiaalsel partneril järglasi hooldada, paarivälise partneriga saadud järglasi aga hooldab peamiselt tolle sotsiaalne paariline (kasu/hinna vahekord ahvatlev). DNA uuringud on paljudel sotsiaalselt monogaamsetel linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse nt. rootsiitsitajail esineb “sohilapsi” 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55%. N: varjatud polügüünia salu-lehelinnul, bigüünia must- kärbsenäpil. Evolutsiooniliselt stabiilse strateegia mõiste. Alternatiivsete käitumisviiside tasuvus. ESS kui mitme strateegia segu, näiteid. Käitumise äratasuvust sõltuvalt tema esinemissagedusest
Kummal on õigus? Kahest ülaltoodud alternatiivsest hüpoteesist tulenevad täiesti erinevad prognoosid: Kui õigus on Darwinil, siis peaks kehasuurus erinema kõige rohkem nende liikide eri sugupooltel, kellel esineb polügaamia (üks isane, tavaliselt suurem ja tugevam, paarub mitme emasega). Kui õigus on aga Selanderil, siis on loogilisem eeldada vastupidist: sugudevaheline erinevus peaks olema suurim just monogaamsetel paaridel, kel üks isane ja emane elavad koos ühel ja samal toitumisterritooriumil ja järelikult konkureerivad toidu pärast. Kontrollimine näitas, et tegelikkus toetab rohkem Darwini hüpoteesi. "Mitmenaisepidajail" primaatidel on kehasuuruse sooline dimorfism (isaste ja emaste erinevus) harilikult suurem kui monogaamidel. Ülaltoodud olid vaid mõned näited sellest, kuidas võrdleva meetodi kasutamisel valida sobiv
Sooline struktuur selle all mõistetakse sugude vahekorda populatsioonis. See mõiste on kasutatav ainult kahesuguliste taimede ja loomade puhul. Tavaliselt on suguküpseid isendeid enam-vähem võrdselt. Kuid emaste-isaste vahekord oleneb populatsioonis ka sellest kummad on populatsiooni seisukohast tähtsamad. Nii on parasiitsetel ussidel ja ühiskondlikel putukatel, kus isa roll on ainult emast viljastada, ülekaalus emasisendid. Sama kehtib ka polügaamsetel liikidel (veised). Monogaamsetel loomadel ja lindudel osalevad isased toidu hankimisel ja järglaste kasvatamisel. Inimesel on 114 isasraku kohta 100 emasrakku. 106 poisi kohta sünnib 100 tüdrukut, kuid 10. eluaastaks on arv võrdsustunud. Endla Reintam, 2008/2009 43 Geneetiline polümorfism Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite
annaabi.ee 
