(Rosales) Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) kassinaerilaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Malvales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) asparilaadsed üheidulehelised katteseemnetaimed e. (Asparagales) (Monocotyledoneae) õistaimed (Angiospermae) asparilaadsed üheidulehelised katteseemnetaimed e. (Asparagales) (Monocotyledoneae) õistaimed (Angiospermae) liilialaadsed (Liliales) üheidulehelised katteseemnetaimed e. (Monocotyledoneae), õistaimed Liliopsida (Angiospermae või
PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium) harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia)
Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Jugapuud- harilik jugapuu on igihaljasokaspuuliik jugapuu perekonnast. Õistaimed nende olemus ja süstemaatika. Süstemaatika ajalooline areng. e kattseemnetaimed, Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Traditsiooniliselt jaotatakse kaheks klassiks: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledonae). APG süsteem.- Tekkinud ja loodud viimase 10 aasta jooksul. Täielikult valmis veel ei ole. Põhierinevus kaheiduleheliste taimede süstemaatikas. Lisaks klassidele on toodud alus e. basaalrühmad mis ei kuulu klassidesse. kahe ja üheidulehelised, nende tunnused.- Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht. Üheidulehelised taimed on näiteks enamik teravilju.
Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga.Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: vesiroos(valge vesiroos, väike vesiroos) ja vesikupp(väike vesikupp; kollane vesikupp) Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: kaheidulehelised Selts: Vesiroosilaadsed KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) suur sugukond! Maailmas umbes 800 perekonda ja 24 000 - 35 000 liiki. Leidub kõikjal maailmas, 90% käpalistest kasvab aga troopikas või lähistroopikas. Eestis on 36 liiki käpalisi kaheksateistkümnest perekonnast. Suurel osal käpalistest areneb õietolm väikestes kurikakujulistes moodustistes, mida kutsutakse pollinaarumideks. Käpaliste spetsiifilise kohastumusega õied meelitavad ligi
Sugukond Myristicaceae muskaadilised Myristica fragrans - muskaat-pähklipuu Punane kuivatatud seemnerüü (arillus), mis ümbritseb muskaatpähklit on muskaatõieks nimetatav maitseaine Sugukond Annonaceae Annona squamosa soomusannoona vili: kaneelannoona Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste
lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 53. Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) vôrkroidsed lehed (sulg, sôrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 ôieosa 4-5 ôieosa narmasjuurestik sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera
PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 25.Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) vôrkroidsed lehed (sulg, sôrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 ôieosa 4-5 ôieosa narmasjuurestik sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb
ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja- Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks
Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda. 68. Klasside üheidulehelised ja kaheidulehekused võrdlus. Kaheidulehelised – taimed, kelle seemnes on kaks idulehte (nt uba). Üheidulehelised – taimed, kelle seemnes on 1 iduleht ja suurema osa seemnest moodustab toitekude. ÜHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) KAHEIDULEHELISED (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) võrkroidsed lehed (sulg, sõrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 õieosa 4-5 õieosa Narmasjuurestik Idujuur areneb peajuureks ja kujuneb
Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Viimane moodustab endospermi (näiteks kõrrelistel, kanarbikulistel ja liilialistel). Toitekude kujuneb triploidsest keskrakust. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud 55. Klasside üheidulehelised ja kaheidulehelised võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) võrkroidsed lehed (sulg, sõrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 õieosa 4-5 õieosa Narmasjuurestik Idujuur areneb peajuureks ja kujuneb sammasjuurestik
katteseemnetaimedele ühised ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest, tähtsamad neist on näiteks sugukond kõrrelised (Gramineae), palmilised (Palmaceae), lõikheinalised (Cyperaceae), orhideelised (Orchidaceae), liilialised (Liliaceae) jt. Enamuses on tegu rohttaimedega. Üheidulehelisi peetakse tekkinuks seesuguselt, et üks iduleht on
mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Viimane moodustab endospermi (näiteks kõrrelistel, kanarbikulistel ja liilialistel). Toitekude kujuneb triploidsest keskrakust. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud 55. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) võrkroidsed lehed (sulg, sõrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 õieosa 4-5 õieosa narmasjuurestik Idujuur areneb peajuureks ja kujuneb sammasjuurestik
annaabi.ee 
