Regendi (Orléans’i hertsogi Philippe II) pihta suunatud satiirid (terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil), mis omistati Voltaire’ile, viisid ta 1717. aastal 11 kuuks Bastille vanglasse. Pool aastat pärast vabanemist esietendus tema tragöödia “Oidipus”, millel oli suur menu ja mis pani aluse tema kuulsusele näitekirjanikuna. 1723. aastal tegi vanglas visandatud eepos “Poeem Liigast” Voltaire’i kuulsaks üle Prantsusmaa. Regent (riigipea monarhistlikus riigis) püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Selle vastuolu tõttu aadlikuga ähvardas teda 1726. aastal uus vanglakaristus, mis aga tema soovil muudeti pagenduseks. Voltaire läks Inglismaale, kuhu ta jäi kuni 1729. aastani. Ta tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Seal veedetud aeg, mil ta tegeles Isaac Newtoni
Charles Montesquieu- (1689-1755) valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja (ideaalne riik-vabariik, kus võim lähtub rahvast) Valgustus- uue maailmakäsituse tekkimine, püüd rahvast harida, inimkonna väljatoomine vaimupimedusest e. harimatusest. Puritanism-kalvinismi erikuju,usuline ja poliitiline opositsiooni vorm Inglismaal. Absolutism-on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Regent- on riigipea monarhistlikus riigis. Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Raskolnikud- vanausulised, pooldasid jumalateenistuse endist korda. Independendid- nende teeneks on võit kodusõdades. Juhtiv osa valitsemisel pidi kuuluma parlamendile,usuküsimustes südamestunnistusevabadus. Hugeotid- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.18. sajandil. Presbüterlased- üks osa puritaanidest, kes arvasid et koguduse eesotsas peavad seisma
Lõppeb tema surmaga. Varasema lüürika võib jagada kahte rühma 1.poliitiline ja paljuski dekabristidega seotud 2.lembelüürika (mõlemas on vabaduse teemat). Hilisem luule on eelkõige filosoofiline. Rõhutas ta humanismi. Keskne motiiv inimese õigus õnnele, sõltumatusele, vabadusele. Surma sai duellil (naise pärast). Victor Hugo 1802-1885 Suutis end kirjandusega edukalt elatada. Sündis kindrali pojana, ema kasvatas monarhistlikus ja katoliiklikus vaimus. 13. a hakkas luuletama, 17. a vendadega ajalehte välja andma. Alguses oli konservatiisete vaadetega. 20ndate teisel poolel muutus ühiskondlikult aktiivseks, hakkas võitlema ülekohtu vastu. Alustas lüürikaga. Mõjutatud inglise romantikutest (Byron). Luulelooming oli Pr väga populaarne. 1831 ilmus tuntud teos "Jumalaema kirik Pariisis" romantiline romaan. Romantiline hoiak jäi elu lõpuni, käsitles nii sotsiaalseid kui eetilisi konflikte. Toetas
valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 1.4
vastu aga saab võidelda ainult vältidest sattumist põlguse alla. 5. Erasmuse juhised valitsejale ,,Kristliku printsi kasvatamine". Valitseja peab olema rahva poolt armastatud. Tal peab olema täielik võim, kuid seda rahva nõusolekul. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast see ei ole üksnes au, vaid ka koorem, sest nõuab pühendumist. Toob välja keskse probleemi 9 monarhistlikus valitsemiskorras: kuidas eristada tõelisi sõpru ja meelitajaid? Valitseja peab proovima meelitajaid vältida, eriti kehtib see noorele valitsejale, kes kipub komplimente tõele eelistama. Valitseja peab olema haritud ning lugema antiikseid käsitlusi voorustest. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda on lubatud ainult äärmisel vajadusel(riigikaitse). Ideeks oli mitte tõsta makse, elada kokkuhoidlikumalt. Pidas oluliseks vähest valitseja sekkumist. 6
Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan).
asehaldur- Roomlaste poolt vallutatud piirkonnade, mis asusid väljaspool Itaaliat ehk teisisõnu provintside valitsejad, kes kogusid makse, surusid maha ülestõuse ja kaitsesid välisvaenlaste eest (asehalduri (ehk senaatori) töö eest palka ei makstud, sest kogutud maksudest võis pappi ka oma taskusse panna, kuid ei tohtinud ahneks minna) imperaator- Rooma riigipea (nt G.J. Caesar Octavianus ehk Augustus) keiser- kõrgeim tiitel mõnes monarhistlikus riigis leegion- suur sõjaväeüksus Hadrianuse vall- 2.saj pKr ehitatud kindlustusvöönd, mis asus Britannias (iga nii u 10 km tagant olid väravad) gladiaator- kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel. Gladiaatorite võitlus. Circus Maximus- ehk suur ring on hipodroom, kus toimusid hoburakendite võidusõidud amfiteater- ringi- või ovaalikujuline areen, mis on piiratud vaatajate istmetega
ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). Monarhistlikus kõrgeim riigivõim kuulub monarhile (keiser, kuningas, emiir, vürst), võim omandatakse pärimise teel ja eluaegselt, monarh on juriidiliselt vastutamatu. Kuna monarhi võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on seejuures ainuisikuline riigipea. Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon
kohtuvõimu eesotsas ja annab ka seadusi. Otsustava sõnaõigusega parlament puudub. Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei). 31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia? Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks. Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst, kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks. Selliste riikide monarhistlikeks lugemine on siiski ainult traditsiooni küsimus. Monarhistlike riikide põhiseadusest ei pruugi alati ilmneda, millist tüüpi monarhiaga on tegemist
annaabi.ee 
