Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moliére". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moliére, komöödia, näitleja, trupp, karakter, 1673, draama, moliere, arutu, publik, lihtsust, baptiste, poquelin, eluaastad, klassitsistliku, füüsikat, teatrist, pooleli, hispaania, 1643, kuulis, rahvakeeli, farsse, naases, 1658, õukonnas, aastakümnel, käsul, tollal, kirik, jandid, naerma, komöödiad, raudvara, kaasaegseid, tundis, inimlikkuElulugu ____________________________________________________________ 3 Looming ___________________________________________________________ 5 Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus,
AbiAndja Molière Referaat Tartu 2009 Elulugu Algusaastad Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri pojana. Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval
Sisukord · Elulugu · Looming · Näidendid · Kasutatud kirjandus Elulugu Moliere, kodanikunimega Jean-Bapiste Poquelin, oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ning ka näitleja. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal. Ta oli jõuka õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus ta sai algteadmised ladina keelest, matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Jesuiitide kolleegiumist sai ta hea seltskondliku kasvatuse, õppides tantsima ja vehklema. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliere'i lähem tutvus teatriga, nimelt koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. 1640. aastal asus ta
Koomilise ja traagilise elemendi segamine polnud lubatud. Samas pidas prantsuse klassitsism tähtsaks ka kunsti kõlbelist eesmärki ning arendas keelt täpsuse suunas. Paraku tõi kõlbelise ja kasvatusliku funktsiooni silmaspidamine klassitsismi kirjandusse pahatihti ka kuiva moraliseerimist. Lüürika kängus, kirjandusteostes muutusid oluliseks riigiga seotud teemad, näiteks kuninga ülistamine. Molière (16221673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Molière, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka
Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel. Teater ja näitekirjandus Teater ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng. Ajapikku tekkis draama. Kujutati piibli episoode. Kasutati uhkeid kostüüme ja pantomiime. Arenes 13 saj hästi intensiivselt. Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina keelne. Näitlejateks olid vaimulikud. Jumala teenistus oli altari juures, seega etendus oli ka altari lähedal. 12 sajand hakati rahvuskeelt kasutama ja piiblitekste hakati vabalt tõlgendama. Huvi vaatemängude vastu oli suur. Lisandus lugusid ilmalikest teemadest, aga jäi ka piibli teemasid
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja. Enne Lopet ei saa rääkida regulaarsest Hispaania teatrist. Hiiglaslik teatriehitis, mis tehtud Lope kätega. Kujundas teatri zanrid (mõõga ja mantli komöödiad eriti popid). Oli ka kõige renessanslikum hispaania dramaturg. Seda mitte vormilt vaid sisuliselt. Commedia erudita järgi jälgiti kolme ühtsuse reegleid. Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see
Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
annaabi.ee 
