1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (grupi aktseptor) 3. Hüdrolaasid, katalüüsivad hüdrolüüsi reaktsioone 4. Lüaasid, katalüüsivad gruppide liitumist kaksiksidemetele või gruppide elimineerimist mille tulemusena moodustuvad kaksiksidemed või tsüklid 5. Isomeraasid, katalüüsivad molekulisiseseid ümberasetusi ehk isomerisatsiooni reaktsioone 6. Ligaasid, katalüüsivad kahe molekuli ühinemisreaktsioone mille käigus kasutatakse ATP või mõne muu makroergilise ühendi hüdrolüüsi energiat Ensüümide komisjon annab ensüümile vastava koodi, mis koosneb eesliitest EC ja neljast teineteisest punktidega eraldatud numbrist (näiteks EC 3.4.21.5) ·Esimene number-
Fluorestsents praktiliselt puu- dub- see tuleneb asjaolust, et jood toimib proovi molekulide fluorest-sentsi kustutajana. Jood kutsub esile molekulisiseseid energiaüleminekuid, selle tõttu fluorestsentsi intensiivsus väheneb. Kui lisada joodi lahusesse kaks korda rohkem, siis ta kustutaks fluorest-sentsi veel
4. Kirjelda, kuidas toimub geenide avaldumise regulatsioon tuumas transkriptiooni initsiatsiooni tasandil? Sobib ka joonistena. 5. Millised mehhanismid on eukarüootidel mRNA lagundamiseks? Mrna lagundamine e degradatsioon. mRNA lagundamise mehhanismid eukarüootides: - tsütoplasmas 5´ 3´ ja 3´ 5` suunaliselt (eksonukleaasidega). - lagundamine tuumas vahetult peale sünteesi. - endonukleaasne lagundamine - lõhutakse molekulisiseseid sidemeid . - nonstop mediated decay (3` 5`), organellis eksosoom. - nonsense mediated decay 6. Milliseid nukleotiidseid järjestusi lagundatakse nonsense mediated decay mehhanismiga? Selle mehhanismi kasutamisega lagundatakse: Enneaegsete stop-koodonitega mRNAd. Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d)
• Monosahhariidid ehk monoosid – üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4) Monosahhariidide omadused • Käituvad sarnaselt alkoholidele ja karbonüülühenditele. Moodustavad molekulisiseseid tsükleid. • 3)Tsüklilistel molekulidel on 2 isomeerset kuju: α-vorm ja β-vorm • Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). Sahhariidid • Disahhariidid – kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Näiteks: maltoos, laktoos, sahharoos • Polüsahhariidid – monosahhariidi jääkidest koosnev pikk ahel • 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos);
Molekulis on lisaks üks karboksüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide –oos. Seetõttu võib monosahhariide nimetada ka monoosideks. Kõige tuntumad on glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 ja fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6. Olulised on ka nukleiinhapetesse kuuluvad sahhariidid riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4. Monosahhariidid käituvad sarnaselt alkoholidele ja karboksüülühenditele. Nad moodustavad molekulisiseseid tsükleid. (Tuulmets 2006: 74-75) Oligosahhariidideks nimetatakse liitsuhkruid. Nad moodustuvad monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Nendest tuntumad on laktoos ja sahharoos ehk harilik suhkur. Samuti võib moodustuda monosahhariidide molekulide liitumisel polüsahhariidid. (Martma 2005: 35) Disahhariidid on kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis reageerides käitub üks sahhariid kui alkohol
Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4). · Keemilised omadused: 1) Käituvad sarnaselt alkoholidele ja karbonüülühenditele. 2) Moodustavad molekulisiseseid tsükleid. 3) Tsüklilistel molekulidel on 2 isomeerset kuju: vorm (esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse allpool tsükli tasapinda) ja vorm (esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi
Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4). · Keemilised omadused: 1) Käituvad sarnaselt alkoholidele ja karbonüülühenditele. 2) Moodustavad molekulisiseseid tsükleid. 3) Tsüklilistel molekulidel on 2 isomeerset kuju: vorm (esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse allpool tsükli tasapinda) ja vorm (esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi
Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4). · Keemilised omadused: 1) Käituvad sarnaselt alkoholidele ja karbonüülühenditele. 2) Moodustavad molekulisiseseid tsükleid. 3) Tsüklilistel molekulidel on 2 isomeerset kuju: vorm (esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse allpool tsükli tasapinda) ja vorm (esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm märgitakse ülalpool tsükli tasapinda). glükoos riboos 4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi
interakteeruvad veemolekulidega ja lahustuvad vees hästi, nimetatakse hüdrofiilseteks (vett armastav) aineteks. Hüdrofiilsed molekulid vesilahuses Molekulid, mis sisaldavad vesiniksideme moodustumist võimaldavaid funktsionaalseid rühmi, kalduvad moodustama vesiniksidemeid vee molekulidega. Funktsionaalrühmad, mis soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, karbonüül, hüdroksüül, amino, karbamoüül, sulfhüdrüül jne. Kui ained, mis sisaldavad intramolekulaarseid (molekulisiseseid) vesiniksidemeid vees lahustada, siis võivad osad (või kõik) intramolekulaarsed vesiniksidemed asenduda vesiniksidemetega veemolekulide osalusel. Kuid vees ei lahustu mitte ainult vesiniksidemete doonorid ja aktseptorid. Erinevalt enamikust orgaanilistest solventidest on vesi heaks lahustiks ioonsetele ühenditele. Näiteks söögisool NaCl, mis esineb tahkel kujul stabiilse ioonvõrega kristallina, lahustub vees hästi. Vastus peitub veemolekulide polaarsuses
PEAB TEADMA!!! 1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (grupi aktseptor) 3. Hüdrolaasid, katalüüsivad hüdrolüüsi reaktsioone 4. Lüaasid, katalüüsivad gruppide liitumist kaksiksidemetele või gruppide elimineerimist mille tulemusena moodustuvad kaksiksidemed või tsüklid 5. Isomeraasid, katalüüsivad molekulisiseseid ümberasetusi ehk isomerisatsiooni reaktsioone 6. Ligaasid, katalüüsivad kahe molekuli ühinemisreaktsioone mille käigus kasutatakse ATP või mõne muu makroergilise ühendi hüdrolüüsi energiat Nt: EC1.1.1.1. Eesliite EC järgi on neli numbrit, mille jörgi saab panna paika, millist reaktsiooni katalüüsib - Esimene: kuuluvust põhiklassi: kõige olulisem, seda peab teadma! Üleval toodud kuus põhiklassi! - Teine: kuuluvust alamklassi
annaabi.ee 
