või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid glükoos ja fruktoos: C6H12O6 , kuid erinev struktuur ribood ja desoksüriboos: C5H10O4 keemilised omadused võime tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta õpitust, lisades molekulisisese tsükli moodustumise. glükoos fruktoos Kui endisest aldehüüdrühmast lugedes 2 esimest OH rühmas on samal pool tsükli tasapinda (all või peal) räägitakse - glükoosist ja kui erinevatel pooltel siis - glükoosist. Lahuses valitseb glükoosi erinevate vormide vahel tasakaal, kui üks eemaldada tekib ta uuesti ~35% ~65% - glükoos ahelvorm - glükoos
Happega katseklaasis oli pH ilmselt oluliselt madalam kui valgu pI ning seetõttu ei sadenenud selles katseklaasis midagi. Süsivesikute sissejuhatus Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono-, oligo-, ja polüsahhariidideks. Monosahhariidide üldvalem on C x(H20)y. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid, polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidid koosnevad 2-10-st monosahhariidi jäägist, polüoosides on aga sajad või tuhanded monomeerid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud ahelateks. Oligosahhariidide oluloseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba poolatsetaalse või
Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. Glükoos esineb põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on seda puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur. Monosahhariidide keemilised omadused võime lihtsalt ja üsna suure kindlusega tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta, lisades vaid molekulisisese tsükli moodustumise. Nimelt on monosahhariididel kalduvus tekitada karbonüülrühma ja ühe hüdroksüülrühma osavõtul tsükkel. Tärklis Tärklised on ehitatud -glüoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Amülopektiiniga sarnane on nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu
lõppenud, võib toimuda kolmas aktivatsioonile vastassuunaline protsess desaktivatsioon. Näide: Etaani monomolekulaarne lagunemine kaheks metüülradikaaliks. H 3C - CH 3 = CH 3· + CH 3· Molekuli lagunemiseks peab aktiveerimisenergia olema kogunenud sidemesse C-C. Kahe molekuli põrkumisel ergastatakse eeskätt võnkumised perifeersetes sidemetes C-H. Energia levik sidemetest C-H sidemele C-C nõuab aega. Energia molekulisisese leviku seaduspärasused olenevad molekuli suurusest ja keerukusest. Aktiivset molekuli A* võib vaadelda ebapüsiva vaheproduktina ja rakendada tema korral statsionaarsuse põhimõtet(Olek, milles vaheproduktide tekkimise ja lagunemise kiirused on peaaegu võrdsed ning vaheprodukti kontsentratsioon jääb reaktsiooni ajal püsivaks, nimetatakse statsionaarseks olekuks): dc = k1 c 2 - k 2 c - k 3 c c = 0 dt
Monosahhariidid ehk monoosid täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning nukleiinhapete koostisse. Nad on ka oligo- ja polüsahhariidide monomeerid Kuigi paljude monosahhariidide molekuli üldvalem on ühesugune, Cx(H2O)y, erinevad nad stereostruktuurilt ja seetõttu võivad nende omadused oluliselt erineda. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsioonitulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist, polüsahhariidides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise
koens koensüümide ning nukleiinhapete koostisse ning nad on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y. Kuid aga nende stereostruktuurid võivad erineda funktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest, ja seetõttu võivad ka nende omadused oluliselt erineda. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos, tsellobioos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen, tselluloos jt).
Näiteks gaas teeb paisumisel tööd dA = pdV, kus p on gaasi rõhk ning dV on ruumala muut. Võimalikud on ka muud töö vormid (nt. elektriline: aku laadimine-tühjenemine) Isoprotsessides: isotermiline T=consT. Δu=0 Q=A isokooriline V=consT. Δu=Q A=0 isobaariline p=consT. A=pΔV Δu=Q-A adiabaatiline Q=0 Δu=-A Mis tahes keha siseenergiaks nim tema molekulide korrapäratu liikumise kineetilise energia, vastastikuse mõju potentsiaalse enrgia ja molekulisisese energia summat. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 33. Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Ep=Ev+R Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui keha soojendada jääval ruumalal, sisi ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia juurdekasvuks. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes positiivset tööd
lahuses tulevad sisse ka teised jõud. Seda komponenti nimetatakse standardseks keemiliseks potentsiaaliks µ0. Kui aine A muutub aineks B, siis summaarne A 0 RT ln B energeetiline efekt oleks . Kui reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonid on võrdsed, ainult siis on reaktsiooni energeetiline efekt võrde molekulisisese muutuse poolt põhjustatuga µ0 [J/mol]. Reaktsiooni energeetiline efekt läheneb nullile, kui reaktsioon toimub keemilise tasakaalu lähedal. Kui reaktsioonis toimuv keemiline potentsiaali muutus oleks 96500 J/mol, võiks öelda, et reaktsioonis olevate ainete redokspotentsiaalide vahe oleks 1V. ATP laialdane kasutatavus metabolismis tuleneb energiarikka sideme ülekandevõimalusest, fosfaatrühma ülekande teel. ATPs on rida O aatomeid paigutatud lähestikku lineaarses struktuuris
Vastavalt struktuurile: mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid/monoosid (= lihtsuhkrud) täidavad organismides energeetilist rolli, kuuluvad koensüümide ja nukleiinhapete koostisse, on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Üldvalem on Cx(H2O)y, erinevad nad stereostruktuurilt (funktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest) Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. 2. Millise keemilise omaduse järgi klassifitseeritakse oligosahhariide? Nimetage nende rühmade esindajaid. Oligosahhariidide oluliseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba hemi- e poolatsetaalse või hemi- e poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks (= taandavateks) ja mitteredutseerivateks (= mittetaanda vateks). 3
SOOL ühend, mis koosneb metallioonidest ning happeioonidest. Tekib happe ja aluse reageerimisel (vesinik,- hüdroksiidsool). TUGEV ELEKTROLÜÜT elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks. VESINIKSIDE molekulidevaheline side, mille moodustab ühe molekuli positiivse osalaenguga vesiniku aatom teise molekuli negatiivse osalaenguga mittemetalli (F, O, N) aatomiga; orgaanilistes ühendites võib esineda ka molekulisisese sidemena. 34 SISUKORD I AINE PÕHIKLASSID..........................................................................................................................................2 2. OKSIIDID............................................................................................................................................................2 3. HAPPED..........................................
fosfaati kandvaks karboksüülrühmaks. Tekib1,3-bisfosfoglütseraat. See on substraatne fosforüülimine. 7) 3-fosfoglütseraadi ja ATP teke 1,3-bisfosfoglütseraadi makroergilise fosfaatgrupi ülekanne fosfoglütseraadi kinaasiga toodab ATP jja 3-fosfoglütseraadi 8) Fosfaatgrupi nihe Ensüümiks fosfoglütseraadi mutaas, viib fosfaatgrupi asendist 3 asendisse 2 9) 2-fosfoglütseraadist PEP teke Ensüümiks enolaas, dehüdrateeriv toime annab molekulisisese energia ümberjaotumise kaudu makroergilise enoolfosfaadi 10) PEP energia arvel sünteesitakse ATP ja tekib Pyr. Ensüümiks püruvaadi kinaa 11) Laktaadi teke Ensüümiks laktaadi kinaas, Pyr konverteerub laktaadiks, anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks 3 Anaeroobsetes tingimustes glükoosise etanooli teke on alkoholkäärimine. Alkoholkäärimine ja piimhappeline käärimine on kuni Pyr tekkeni identsed.
S IV 2e - S VI 5 2KMnO 4 + 5K 2 SO 3 + 3H 2 SO 4 2MnSO 4 + 6K 2 SO 4 + 3H 2 O Hapniku aatomite võrdne arv vasakul ja paremal pool näitab, et võrrand on õige. Näide 2. Leidke kordajad disproportsioneerumisreaktsiooni võrrandis Cl 2 + NaOH NaClO 3 + NaCl + H 2 O. Cl 0 - 5e - Cl V 1 Cl 0 + 1e - Cl -I 5 3Cl 3 + 6NaOH NaClO 3 + 5NaCl + 3H 2 O Näide 3. Leidke kordajad molekulisisese redoksreaktsiooni võrrandis KClO 3 KCl + O 2 . Cl V + 6e - Cl -I 2 2O -II - 4e - O 2 0 3 2KClO 3 2KCl + 3O 2 . Ioon-elektroonne meetod See meetod lähtub reaalselt lahuses olevatest ioonidest ja molekulidest. Happelistes lahustes tasakaalustatakse osavõrrandid, lisades võrrandisse vajalikul arvul H 2 O molekule ja H + -ioone, aluselistes lahustes lisades H 2 O molekule ja OH - - ioone. Näide 4
täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning nukleiinhapete koostisse, on nad ka oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Kuigi paljude monosahhariidide molekuli üldvalem on ühesugune, Cx(H2O)y, erinevad nad stereostruktuurilt (funktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest) ja seetõttu võivad nende omadused oluliselt erineda. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või molekulisisese tsüklisatsiooni tulemusel tekkivad tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos, tsellobioos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks
(s a lits ü ü lh a p e ) Salitsüülhape (o-hüdroksübensoehape; joon. 40) on vees vähelahustuv valge kristalne aine. Looduses esineb metüül- estrina, nt pajukoores. Salitsülaat on tugevam hape kui bensoe- Jo on . 4 1 hape, tingituna molekulisisese vesiniksideme tekkest. Viimane OH soodustab karboksülaat-aniooni stabilisatsiooni ja viib happe- lisuse tõusule (joon. 40). COO- Kõrgetel temperatuuridel dekarboksüülub salitsüülhape fenooliks
annaabi.ee 
