E-SIGARET Toomas Rüütel 9.a klass Mis see on? E-sigaret on kaasaegne elektrooniline seade, mis meenutab tavasigaretti. Koosneb: Akust [Padrunist ehk paagist(e-vedelik)] Atomiseerijast ehk aurustist Eelised: E-sigarettidel puudub tavasuitsule omane ebameeldiv hais. Elektroonilise sigareti suitsetamine on kordades odavam, kui tavasigareti Tervis Sotsiaalsed tegurid Ohutum Kas kahjustab tervist? E-sigaret kahjustb tervist omal moel, seda küll vähemal määtal, kui tavasigaret, aga kahjustab. Ahendab hingamisteid Võib tekitada põletikku Kasutamisel võib tekkida iiveldust, peapööritust E-vedelikus sisalduv propüleenglükool on väga ohtlik. Muud e-tooted Piip Vesipiip Kasutatud materjalid http://www.saartehaal.ee/2013/05/28/e-sig aret-popp-viis-tervist-rikkuda/ http://w...
Alustada tuleks tasapisi, näiteks jõusaalis käijad peaksid tagasi algajate kavale minema, et lihased vaikselt töörežiimi viia. Viga, mida jõusaalist mõnda aega eemal olnud sageli teevad, on, et hakatakse treenima sama kava järgi, mille pärast viimati jõusaalis käimine lõpetati. Selline tegevus aga viib tagasi ületreenituse seisundisse, tekib n-ö surnud ring. http://maraton.postimees.ee/264826/ulemaarane-treeninguind-mojub-hukutavalt http://www.hot.ee/sporter/Mai2.html http://www.fitness.ee/artikkel/370/letreening http://tervis.postimees.ee/2886377/uuring-kui-ohtlik-on-uletreenimine
elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga Korrosioon- metalli soovimatu oksüdeerumine Võitlemine: · Metallipinna katmine värviga või inaktiivse metalli kihiga · Katoodikaitse- metall on kontakstis aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub Pindpinevus- Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni Adsorbtsioon- pinnanahtus, mille puhul vedeliku voi gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejoudude toimel tahke materjali pinnale. Hüdrofaaobse ained- tõukavad eemale vett, aga võivad olla märgutud mittepolaatse vedelikuga Kolloidkeemia- heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased Erinevad kolloidsüsteemid: · Muldade struktuur
uurimist ja tutvumist ainega erinevate allikate kaudu, on need põhjalikud. 7 KASUTATUD ALLIKAD *http://et.wikipedia.org/wiki/Arseen *http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel288_256.html * http://www.slideshare.net/kjogi/arseen-kuldar#btnPrevious *http://www.slideshare.net/kjogi/arseen-kuldar#btnNext *http://www.epl.ee/news/eesti/biokeemik-arseen-elusorganismis-mojub-loogikavastaselt.d? id=51287810 *http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/vajalik-nagu-arseen.d?id=27680463 *http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=24&cad=rja&ved=0CIUBEBYwDTgK&url=http %3A%2F%2Fsilversaul.wikispaces.com%2Ffile%2Fview%2FMittemetallilised %2Belemendid.docx&ei=-0S- UMWgBqLC0QWRxYC4CA&usg=AFQjCNEEQ0Ckex70rNRtibOXQogvpUjfPw&sig2=Y Un51RntrU7y5b3gr1VgWw *https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:EVGL- TWYmjcJ:www.kl.ttu
Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised Impulsi jaavuse seadus- Suletud susteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmojul jaav Elastne porge: peale porget liiguvad kehad eraldi, kehad sailitavad endise kuju Mitteelastne porge: peale porget liiguvad kehad koos, kehad deformeeruvad Reaktiivliikumine on liikumine, mille pohjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Voimsus on ajauhikus tehtud too. Tood tehakse siis, kui kehale mojub joud ja keha liigub Energia jaavuse seadus: Energia ei teki ega ei kao, voib vaid muunduda uhest liigist teise Kineetiline energia vordub tooga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v. Raskusjou potentsiaalne energia vordub tooga, mis tuleb teha, et tosta keha massiga m korgusele h Mehaanilise energia jaavus: suletud susteemi mehaaniline koguenergia on jaav Uhtlane ringliikumine: keha liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha labib vordsetes
Erainvesteeringute valjatorjumine tahendab: a. valitsuse keelab eraettevotjatele investeeringute tegemise *? b. valitsuse siselaen eelarve defitsiidi katmiseks neelab investeeringuteks vajamineva raha c. valisinvestorid torjuvad kodumaised investorid korvale d. maffia ei luba kellelgi raha investeeringuteks kulutada ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 14 (1 point) Eesti krooni kursi tous USA dollari suhtes: *? a. mojub soodsalt eksportijatele b. ei moju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga c. pohjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul d. mojub soodsalt importijatele ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 15 (1 point) Monetaarpoliitika on: a. riigi eelarvepoliitika valjundiks b. otseselt kasutatav kaubavahetusbilansi tasakaalustamiseks c. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute poolt kergesti mojutatav
B= Hmüü a Magnetvoo tihedus soltub magnetvalja tugevusest ja keskkonna omadustest, kus vali levib. Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus a (absoluutne magnetiline labitavus). Magnetvoo tihedust labi mingi pinna nimetatakse magnetvooks F. Homogeenses valjas, kus magnetvoo tihedus on pinna S koikides punktides uhesugune ja kui magnetvoog on risti selle pinnaga F = BS. 8. Magnetvälja omadused. I omadus: Kui magnetvaljas on vooluga juhe, siis talle mojub mehaaniline joud. Juhtmele mojuva jou suund maaratakse vasaku kae reegliga: Kui magnetvali on suunatud vasaku kae peopessa ja voolu suund juhtmes uhtib valjasirutatud sormede suunaga, siis mojub juhtmele joud poidla suunas. II omadus: Kui juhe liigub magnetvaljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjoud. Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil: Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud
j pg/300px-Photo_of_baby_with_FAS.jpg (21.11.16). Grünthal-Drell, M. Tervis ja tervislik eluviis. https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/tervis/index.html (21.11.16). Health24. http://www.health24.com/Lifestyle/Healthy-Nerves/heres-how-alcohol-messes-with-your-nervou s-system-20160509 (29.11.16). Joo Targalt. http://www.jootargalt.ee/alkohol (25.11.16). Noored-Alkoinfo. http://noored.alkoinfo.ee/mis-on-alkohol/kuidas-alkohol-mojub/ (26.11.16). Perekool. http://www.perekool.ee/artiklid/alkoholi-moju-narvisusteemile/ (25.11.16) Promises. https://www.promises.com/resources/addiction-articles/alcohol-affect-nervous-system/ (30.11.16). Terviseinfo. http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/alkohol/uuringud (27.11.16). 10 11
http://perekodu.ee/tasub_teada/34B0/. Viimati külastatud 10.12.12. 2. Rüütelmaa, S. Muusika mõjust. http://muusika.kul.ee/arhiiv/200905/lugu6.pdf. Viimati külastatud 10.12.12. 3.http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2270/Gerontoloogia_ja_eaka_hooldus_ materjal.zip/Kliendi_heaolu_ja_hea_elu_kriteeriumid.pdf. Viimati külastatud 10.12.12. 4. Pehk, A. Muusika toimest. http://www.gim.ee/lugemist/valik-artikleid/kuidas-muusika- mojub/. Viimati külastatud 10.12.12. 5. Raudva, R. Õpilaste arusaamad muusikast kui õppeainest http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/18-19mustv.pdf. Viimati külastatud 10.12.12. 6. Ross, J. Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast. http://www.ema.edu.ee/oppematerjalid/muusikapsyhholoogia/12_loengut_muusikapsyhholoogias t.pdf. Viimati külastatud 10.12.12. 11 Lisa 1 Kasutatud küsimustik Tere! Olen 10. klassi õpilane Liisa Sammelselg
telefonil 69 77 292 Kasutatud materjalid... http://www.narko.ee/et/Kanep http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=484 http://www.akliinik.ee/narko.html http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=20249935 http://kodu.neti.ee/~ku003a/ http://www.koolielu.ee/pages.php/020502,10008 http://www.hot.ee/sabunuki/kanep.htm http://www.ekspress.ee/2009/08/06/varia/44328-keelatud-kanep-mojub-ohutumalt-kui- seadustatud-alkohol-ja-tubakas http://wapedia.mobi/et/Kanep http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/kanep.html 9 http://www.tabasalu.edu.ee/index.php?id=304 http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/marihuaana.html http://www.tarbija24.ee/?id=80031 http://www.hot.ee/imetabane/kool/vormistus.doc 10
· Elektronkihtide arv = perioodi number, see on 3 Aatomituum · Aatomituum koosneb lahestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu vordsed. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajoud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest toukejoust umbes 100 korda suurem. Et tuumajoudude mojuulatus on vaga vaike (efektiivselt mojub see vaid korvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ulisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajoud tuuma enam koos hoida ning tuum voib laguneda (N:tuumaelektrijaamades). · Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) maarab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas vordub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Elektronkate
Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N *1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A
pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299..
Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse poorlema enamasti mitteelektrilise joumasinaga, naiteks auru hudro voi gaasiturbiiniga, sisepolemis voi diiselmootoriga. Selle jou mojul tekib magnetvaljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori toopohimote on vastupidine: magnetvaljas asuvale vooluga juhtmele mojub joud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb toole toopingi, mehhanismi voi masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi jargi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda toopohimotte jargi · asunkroonmasinad · sunkroonmasinad Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel labi mahise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu
annaabi.ee 
