Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisted eesti ja ladina keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nääre, õõs, oris, cavum, dens, lingua, lukuti, käärsool, colon, munand, suuõõs, neel, peensool, mesenterium, tunica, pylori, kinnisti, neer, urethra, limaskest, lihaskest, anus, pharynx, söögitoru, oesophagus, magu, tenue, jämesool, rasvik, omentum, sphincter, kõhunääre, pancreas, palatum, fundus, sagar, koold, pärasool, neerud, renesSeedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine, jääkainete väljutamine. Suuremad piirkonnad: -suuõõs (cavitas oris); - neel (pharynx), -söögitoru (oesophagus) -magu (gaster, ventriculus) -peensool (intestinum tenue) -jämesool (intestinum crassum) Suuõõs - Algab suupiluga (rima oris), lõpeb kurgukitsusega (isthmus faucium) 2 osa: suuesik (vestibulum) ja pärissuuõõs (cavitas oris proprium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi (palatum), külgedel põsed (buccae), ees huuled (labia), all suupõhi (fundus oris) Suulagi (palatum): a)Kõvasuulagi (palatum durum) – eesmine 2/3 Sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi (palatum molle) – tagumine 1/3, lõpus kurgunibu (uvula). Sünonüüm: suulaepuri (velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari):
süljenäärmeid, kaksteistsõrmikuga maks ( hepar ) ja kõhunääre ( pancreas ). Näärmed eritavad -sülge -maomahla ja soolemahla eritatakse seedetrakti limaskesta poolt -pankrease nõret -sappi Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond SUUÕÕS cavum oris Suuõõs jaotub suuesikuks ja pärissuuõõneks Suuesik ( vestibulum oris) on kitsas hoburaua kujuline ruum, mida seespoolt piiravad hammaskaared ja igemed. Väljaspoolt huuled (labium superius et inferius) ja põsed (buccae). Igemed ( gingivae) on lõualuu alveolaarosa kattev limaskest (periostiga tihedelt liitunud). Huuled (labia oris) koosnevad pehmetest kudedest ja nende põhikihiks on suu sõõrlihas, mida väljaspoolt katab nahk ja seespoolt limaskest
rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium nimme LUMBUS keskkõht mesogastrium tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii
kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS tuhar CLUNIS ülakõht epigastrium keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavars BRACHIUM cranii küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis käsi MANUS vertebralis ranne CARPUS kämmal METACARPUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum sõrmed DIGITI MANUS pleurae käe selg DORSUM MANUS Südamepaunaõõs cavum pericardii
- Kloaak septeerub 3. embrüonaalnädalal - entodermaalne tagaosa 2. Ja 3. lõpusekaare ventraalotste - Neelu- ja pärakumembraan rebeneb 3. embrüonaalkuul ühinemispiirkonnast - Pärast neid sündmusi moodustub mõlemast otsast avatud sooltoru - mõlema osa piiril on kilpnäärme lähtekoht foramen caecum algab suupiluga rima oris - muskulatuur pärineb kuklamöotoomidest lõpeb pärakuga anus Lõpussoole areng - suusopis -> lõpussool -> eessool -> kesksool -> tagasool -> - külgseinas on lõpusekaared, nende vahel lõpusetaskud (sees) ja pärakusopis lõpusevaod (väljas)
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner
Sisemine limaskest ehk ENDOMETRIUM (endometrium) Keskmine lihaskest ehk MÜOMETRIUM (myometrium) Välimine serooskest ehk PERIMETRIUM (perimetrium) 12. Tupp lad. k. VAGINA Asend Suundudes ette alla, läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Funktsioon Sünnitusel tuleb laps välja, suguühte ajal läheb peenis sisse 13. Munand lad. k. TESTIS Asend Vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihiline õhukese seinaga munandikottides Ehitus 200-300 sagarikku. Funktsioon Meessugurakkude paljunemine seemnetorukestes 14. Munandimanus Seemnerakkude reservuaar Asend Munandi tagumisel serval 15. Eesnääre lad. k. PROSTATA Asend MEESTEL põie all
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud
* holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre * mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke. Nt seromukoossed – suurele mukoossele lõpposale liitub seroosne külgkompleks või mukoserossed. Suuõõnes on seroossed, mukoossed, seromukoossed näärmed. Seroosne nääre – lõpposa valendik on kitsas, tuum on ümar. Mukoosne nääre – lõpposa valendik on avar, rakutuum on lamestunud ja surutud raku baasile. 11. Sidekudede morfoloogiline ja funktsionaalne klassifikatsioon Morfoloogiline klassifikatsioon: 1. veri ja lümf 2. sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude) 3. skeletikoed (kõhrkude ja luukude) Funktsionaalne klassifikatsioon: 1. Side- ja troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri, lümf, kohevad sidekoed, eriomadustega
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
