Kasutatud allikad • http://wiwapia.com/wikipedia/commons/thumb/b/b5/Medieval_Livonia_1260.svg/350px-Medieval_Livonia _1260.svg.png 23.09.2009 • http://lh3.ggpht.com/_PkoWVfxCQb8/SaMBltp1BnI/AAAAAAAAAK0/a3560nEtMGc/_Q2P6957_1.jpg 23.09.2009 • http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SeBPWUOkhEI/AAAAAAAABZ4/LnX2Zk-4414/s400/1343+ 2009+666+aastat+j%C3%BCri%C3%B6%C3%B6+%C3%BClest%C3%B5usust+kanavere+padise+paide.jp g 23.09.2009 • http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/Pildid/n_J%FCri%F6%F6_Luhthein_1725_am.jpg 23.09.2009 • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/42/S-L_pk_Liivis.PNG 23.09.2009 • http://www.muuseum.viljandimaa.ee/static/body/pildid/pilt_36.jpg 27.09.2009 • http://www.vobam.se/Bilder/baltadel/maydel.jpg 27.09.2009 • http://sakuvald.ee/vvfiles//2/28c5b25f0c9d835425de48c32da675ad.jpg 27.09.2009 • http://static.epl.ee/pildid/2008/normal/140917.jpg 27.09.2009 • http://www.folk
· Aratika atoll Tuamotu saarestikus · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja · Kotzebue tänav Tallinnas 5.Mälestusmärgid ja ausambad Ainuke mälestusmärk Otto von Kutzebuest on tema haud, mis asub Kose kiriku hoovis. Pildi autor: Ly Renter Lisa: Kotzebue kolmanda ümbermaailmareisi fregatil "Predprijatije" kaart 6.Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_kotzebue_o_01.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kotzebue_birgit.htm http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8298 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kozebuemap.jpg
Kasutatud Kirjandus: http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/arhitektuur_a_historitsism_keilajoa_1.html http://mois.ee/harju/keilajoa.shtml KEILA-JOA Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Keila- Joa mõis 17. sajandil. 1827. a omandas selle Alexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila-Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks varasemaks näiteks Eestis
pühendatud mälestusmärk kogu tollase Vene tsaaririigi territooriumil · Ka põhjamaades on Martin Lutherile pühandatud mälestusmärgid üsna harvad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther www.virumaa.ee : VE: Luther, Martin Martin Lutheri mälestuspaigad Eislebenis http ://www.saksamaa.travel/ETI/kultuur_seiklus/unesco_ida_witte http://martinluther.ee/martinluther.ee/Avaleht.html http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/arhitektuur_a_juuge nd_kumna_luther.html Tänan
Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson s...
Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009 Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...
rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu.html, 24.11.2010 3. Heidmets, A., Saron, J., Tamjärv, M. (2002). Mõnda meist, eestlastest : Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Oomen 4. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda .Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2007 (Tartu : Greif) 5. Karilatsi aeg. Põlva Talurahvamuuseum, http://miksike.ee/? showurl=/lisakogud/karilatsi , 11.11.2010 6. Kasemets, A. (1999). Maarahvakultuur ja Eesti jätkusuutliku arengu ideoloogia. Eesti
kasv ning ka feodaalse surve tugevnemine 17. sajandil. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://busykiskja.wordpress.com/2007/11/19/liivi-soja-pohisundmused/ http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.htm http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused_liivisoda_1.html 11
erinevaid variatsioone ja põimumist, on kindel, et meile on meie esivanematest säilinud vähemalt üks ühine tunnus. See on visa hing ja töökus. Kasutatud kirandus Arjakas,K. Laur,M. Lukas, T. Mäesalu, A. 1991. Eesti ajalugu. Tallinn Eesti Rahva Muuseum, http://www.erm.ee/?lang=EST&node=202 (5.november 2010) Kallas, V. Eesti ja eestlased ajalootuules 2010 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm (4.november 2010) Harjumaa Muuseum, http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/rafas/ajalugu_moisaelu_orjus_1.html (5.november 2010) Laur, M. 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn. Eesti Entspklopeediakirjastus. Vahtre, L. 1993. Eesti Kultuuri Ajalugu. Tallinn. Jaan Tõnissoni Instituuti Kirjastus Viires, A, 2004. Vana Eesti Rahvaelu. AS Kirjasus ILO
sajandil. 14 Kasutatud kirjandus Kirjandus: Tannberg T., Mäesalu A., Lukas T., Laur M., Pajur A., Eesti ajalugu. 2001 Tallinn. Lust K., Pärisorjast pärismaaomanikuks. 2005 Tartu. Kahk J., Eesti talurahva ajalugu. 1992 Tallinn. Vahtre S., Laur M., Eesti ajalugu. IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. 2003 Tartu. Internet: · http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/rahvas/ajalugu_moisaelu_orjus_1.html 31.oktoober 2011 · http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710- 1850_Balti_erikord/Agraarreformid_ja_majanduslikud_uuendused/ 1.november 2011 · http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=2608&layer=167&lang=est#2608 1.november 2011 · http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/? event_id=367&timeline_id=3 2.november 2011 · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/linnakuj.html 2
Mahtra sõda. 2. juuni, 1858 Nimi: MariAnna Ader Õpetaja: Riho Kosenkranius Klass: 10. b Eellugu Talurahva koormised Balti kubermangudes, so Eesti ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pea...
annaabi.ee 
