Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. IMPRES.TEHNIKAD1.Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. 2.Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. 3.Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja
naiste rind eenduva pugu kujuline, ilma et rindadevaheline pilu oleks paistnud. Kuna aga rind pidi olema suur, topiti korseti sisse erinevaid vormiandjaid. Kael- Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Teoreetikud aga ütlesid, et karusnahk andis kandjale hoopis kindlustunde armastuse puudumise korral. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell- Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted.
Vogue`is lagedale tõi, oli see tollaste keerukate kleidikonstruktsioonide taustal sensatsioon, pealegi peeti musta seni sobivaks vaid leina puhul. Võitis igatahes mugavus lihtsat musta villast või siidist kleiti hakkasid kandma nii toatüdrukud kui ka peened daamid. See mõjus elegantselt igal aastaajal ja igas olukorras, pealekauba ei määrdunud. Windsori hertsoginna Wallis Simpsongi tunnistas, et väikest musta kleiti ei asenda miski. Hiljem hoidsid kleiti moepildis sansoonitar Edith Piaf ja filmiiludus Marilyn Monroe. 60ndail tabas maailma lausa väikese musta buum, eeskujuks stiiliikoon Jackie Kennedy ja Audrey Hepburn filmis «Hommikusöök Tiffany juures». Moodsad kleidivariandid ei pruugi sugugi olla enam ranged, avar dekoltee või läbipaistvad osad kuuluvad asja juurde. Uuemal ajal on väikese musta kleidi pretensioonitus ka hea taust luksusliku väljanägemisega kingadele ja ridikülidele. Ka uhke pross, kunstlilleõis või
see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. Kokkuvõttena võiks öelda, et impressionism oli just nagu murranguline nähtus Läänemaa kunsti arengus. Impressionism viis looduse jäljendamise omamoodi täiuseni, kust samas suunas edasiminek paistis võimatu. Seetõttu ongi impressionismi nimetatud uue ajastu alguseks kunstiajaloos. Impressionistid julgustasid uue ajastu kunstnikke kasutama eredaid värve ja
Kuid sageli väljendi "mood" tähendus on rohkem väljakujunenud suundumusi. 1900-1910 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg.Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. 1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud
Moodi tuli ümar kaelaauk ja populaarsust võtsid ka bubikrae, V- ja gladkaelus. Kuni abiellumiseni pidid neiud ja vallalised naised kandma piiratud heletates värvides ja vähestes kaunistustes rõivaid. Üha enam kogusid populaarsust kostüümid. Võrreldes 1890ndatega oli kostüümijakk märgatavalt pikem ning seelik sirgem. Uueks suunaks sai selgelt mehelik joon. Valitsevaks moesuunaks sai 1900ndatel karusnaks. Karusnahk valitses moepildis olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistusena, stooladena ja Edwardi ajale iseloomuliku rõivaesemena ehk keebina. Karusloomade pead ja sabad olid sel ajastul rohkem hinnast kui kunagi varem. Eelistati tšintšilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Autosõidul karusnahkade kandmine muutus üha populaarsemaks. Õrnast siidist ja teistest peenetest kangastest aluspesu tõrjus välja puuvillase snobismi.
Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Sakoülikond koosneb mustast sabakuuest, musta-hallitriibulistest pükstest, valgest särgist, hõbehallist lipsust ja hõbehallist vestist. Sakoülikonna juurde kuuluvad mustad lakk-kingad ja mustad või tumehallid sokid. Kui peigmees on sakoülikonnas peaks samaväärselt riides olemas ka isamees ja mõrsja saatja
22 1900-1909 1901. aastal sureb kuninganna Victoria ning ühiskond oli küps muutusteks. Sünnib modernism. 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette.1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. 23
Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Riietumisnõuded ja -kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas. Ameerika Ühendriikides on smoking soositud peigmehe rõivastus. Smoking oma siidrevääride ja siidpaeltega pükste küljeõmblustel on pidulik, kuid mitte nii jäik kui frakk
enam ei saadud tantsida. 17.sajandil oli jalanõul hästi kohandatud konts, mis kannab tänapäevani nime prantsuse konts. Ainult Hispaanias jäi kehtima nõue, et naiste jalad ei tohi välja paista. Õpiti kõndima nii, et astuti seelikuservale. Prantsuse kingad muutusid graatsilisemaks ja neid hakati tegema hinnalistematest materjalidest. 18.sajandil tuli moodi antiikne rõivastus ja hakati kandma sandaale. Jalad kadusid jälle seeliku alla. Kahekümnes sajand on aga moepildis otses mõttes kingade sajand. (Vende. 1971: 24-27) 2 STIILID 1.1 Chopinid Kõrgusrekordi purustasid 15.sajandil Hispaanias, hiljem Prantsusmaal moodi tulnud chopined, mis olid kuni meetri kõrgused. Valmistatud olid puust või korgist ning kaetud olid naha, tikandite ja hinnaliste kaunistustega. Kõndimiseks vajasid nad abi ja see näitaski nende üleolekut ja staatust. Peale rikkurite kandsid neid kingi ka prostituudid.
Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Sakoülikond koosneb mustast sabakuuest, musta-hallitriibulistest pükstest, valgest särgist, hõbehallist lipsust ja hõbehallist vestist. Sakoülikonna juurde kuuluvad mustad lakk-kingad ja mustad või tumehallid sokid. Kui peigmees on sakoülikonnas peaks samaväärselt riides olemas ka isamees ja mõrsja saatja
Loe lähemalt meie 18 värvigaleriist! Loomulikult leiab ka tumesinist, musta, halli ja hõrgutavat pruuni. Kui eelistad rahu, 19 piisab ka väikesest värvidoosist näiteks smaragdrohelise kingapaari näol. [1] 20 1.3 Saatuslik punane 21 Naistest punases on loodud läbi aegade enim laule, kunsti- ja kirjandusteoseid ning see pole ka ime 22 punane muudab naiseliku sarmi lausa saatuslikuks! Punane on alati olemas, kui sellele juba 23 panuse teed, on kindel, et sind märgatakse. Moepildis näeb karmiinpunane võrratu välja 24 modernsetel kleitidel, kostüümidel, kingadel, detailidel ja otse loomulikult huultel. [1] 25 1.4 Kumerad siluetid 26 Uued siluetid on moe põnevaim osa! Õlajoonele tasub naelutada kõik pilgud, ennenägematud 27 ümarjooned muudavad harjunud arusaamu õlakutest-varrukatest tundmatuseni. Käiseõmblus võib 28 olla allapoole nihutatud ja käis ise kaarjalt vormitud, kogu see mäng ovaalidega loob
2010: 76). Hetkel lähtutakse sellest, et iga klient on ainulaadne ja kordumatu: mood muutub, kuid inimesele omane stiil jääb. Juuksurite ülesanne on seda stiili täiustades klienti kaunimaks muuta (Anton 2007: 64). Pärandiks saadud juuste kvaliteeti ei saa enam kuidagi mõjutada, küll aga saadakse tagada oma juuste hea tervis (Raipala- Cormier 2011: 185). Möödunud sajandi erinevate kümnendite stiilid jumestamisel on tänases moepildis vahelduva eduga pidevalt esindatud. Suurim vahe originaali ja kaasaegse tõlgenduse vahel seisneb tekstuurides – need on loomulikumad kui kunagi varem. Liigset dramaatilisust püütakse tänapäeva jumestuses vältida (Sangla 2005: 108). Täiesti uus liin on laste näomaaling, mis on eriti populaarne. Ei saa mainimata jätta, et ka naiste hulgas on näomaaling üha enam populaarsust võtmas. Usutakse, et 21. sajand läheb ajalukku keha ja näomaalingu taassünni ajastuna (Luht 2007: 42).
annaabi.ee 
