..............................................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1. ROMANTISM........................................................................................................................ 4 1.1. Romantism muusikas.......................................................................................................... 4 2. MODEST MUSSORGSKI.................................................................................................... 6 2.2. Looming...............................................................................................................................7 2.2.1. Tähtsamad teosed..............................................................................................................8 2.2.2. ,,Pildid näituselt" ..................................................................................
Modest Mussorgski Haapsalu Gümnaasium 2012 Tutvustus Modest Mussorgski (vene 21. märts 1839 28. märts 1881. Oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Oli revolutsiooniline. Tulihingeline demokraat. ,,Võimas Rühm" Venemaa demokraatlikeim muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 - 1870-ndate alguseni. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke
kodus musitseeriti palju. 1850- 1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868 aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18 saj muusika, eriti Mozarti loomingu vastul. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20
TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010 Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud teemasid, mis kajastavad neid kaht heliloojat ja muidugi on juba enne seda nende nimed kusagilt meelde jäänud. Loodan, et suutsin koostada põneva ja sisuka võrdleva uurimustöö.
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal
akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored vene rahvuslased, kes loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgharidusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsiooni alase enese harimisega. Sinna kuulusid : Mili Balakirev(dirigent, pianist, matemaatik); Aleksandr Borodin(meditsiinikeemik), Modest Mussoski( sõjaväeohvitser), Nikolai Rimski- Korskov(mereväeohvitser, kompos. õppis), Cesar Cui(sõjaväe insener). Nimetatakse ka Vene Viisik, Balakirevi ring. Põhisuunad realismi taotlus, eelistatud zanrid: ooper, programmiline orkestri muusika ja soololaul. Temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Modest Mussorgski Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt
Edvard Grieg (1843-1907)- norra helilooja, esimene põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta oma maa muusika euroopa klassikalise kunsti tasemele; teme looming on läbi pununud norra loodusest ja elementidest; tihti kajastavad teme helitööd muinasjutulisi kraktereid; krij. Muusika Ibseni draamale ,,Peer Gynt": jutustav norra külapoisi seiklustest, Peer arvas, et kodus ei saa olla õnnelik ja asus laia ilma õnne otsima. Vana mehena naastes mõistis, et otsitud õnne ei oleks lnud tarvis kaugelt otsida. ; kirjutas sololaule ja klaveri- ja
Ooper 19. Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele
, nende etendustest lähtub hiljem nn. vene laadateater. 13. sajandil vajutavad pitseri tatari-mongoli vallutusretked. See on tagasikäik 15.sajandi keskel vene kirik iseseisvub, saades sõltumatuks Konstantinoopoli patriarhaadist., 16. sajandil iseseisvub ka kirikulaul, aga kuni 17.sajandi keskpaigani on kirikulaul ja koorilaul ühehäälne. Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas. Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus
o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks oli ema · 12-aastaselt esimesed loomingukatsetused · Õppis Leipzigi konservatooriumis (klaver, kompositsioon, muusikateooria) · LOOMING: kõige arvukama osa moodustavad soololaulud(140) ning klaveri- ja orkestripalad o Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest o Kasutab loomingus muinasjutulisi karaktereid o Erilise kuulsuse saavutas muusika H
· Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
