Järelmõtteid modernistlike autorite teostest Modernistlike autorite teoste lugemine ei ole lihtsalt silmapuhkamine ,sest peale sõnade kokku veerimise on lugejal vaja ka kaasa mõelda, muidu ei ole võimalik teose sisust aru saada, kuid võib täiesti kindlalt väita et täielikult neid teoseid mõista ei ole lihtlugejal võimalik. Võibolla ei saanud ka autorid ise hiljem oma teoseid lugedes aru millest nad kirjutasid. Iga lugeja võib toesest erinevalt aru saada ja seda teisiti tõlgendada. Teostes ei lähtuta meile arusaadavatest aja ja ruumi suhetest ja seega on väga raske aru saada, et mis aastal, või koguni sajandil sündmustik aset leiab või kui palju aega on möödunud eelmisest hetkest. Mõnes teoses läheb mööda terve inimese elu, kuid see võib meile ja isegi tegelasele endale tunduda vaid hetkena. Kafka teoses ,,protsess" jääb esimese ja viimase peatükivahele terve aasta, aga teost lugedes võib tunduda mõne kohapeal et on möödunud juba viis aa...
Hiljem hakkas teda huvitama otse natuurist maalimine Suri 22.oktoobril kopsupõletikku Cézanne Moodne Olümpia (1873-74) Sainte-Victoire'i mägi (1885-1887) Jaan Vahtra (23.mai 1882-27.jaan.1947) Maalikunstnik Raamatugraafik Kirjanik Ajakirjanik Pedagoog Üks eesti modernistlikest kunstnikest Huvi kubismi vastu ''Tramvai V'' Kümnendi teisel poolel ilmneb vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust Elu lõpuaastail domineeris monotüüpia ja õlimaal,motiivideks Võrumaa looduskaunid kohad Kubism kirjanduses Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada Sisul teisejärguline tähendus Peamine oli vorm Jäljendati geomeetrilisi kujundeid Teosed koosnesid katkendlikest lausetest,loobuti jutustavast sisust
Jaan Vahtra Jaan Vahtra (23. mai 1882 Kaaru 27. jaanuar 1947) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Tema kunstipärand on mitmekülgne. 1916. aastal Jaan Vahtra mobiliseeriti. Sel puhul avaldas ta oma mõtteid sõjast. Rindele sattumist õnnestus Jaan Vahtral vältida, lõpuks ta isegi vabanes sõjaväest ning elas kaasa tormilistele revolutsioonisündmustele Peterburis. Eriti huvitavad on Jaan Vahtra tähelepanekud ja kokkupuuted modernsete kirjandus- ja kunstisuundade ning nende esindajatega. 1918. aasta juunis lahkub Jaan Vahtra revolutsioonilisest Neevalinnast
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis
Budapesti Muusikaakadeemias, kus ta aastaid hiljem leidis tööd klaveriprofessorina. Oma esimestes teostes matkis noor Bartók veel Brahmsi, Wagnerit ja Straussi. Isikupärase stiili väljakujunemisel mängisid olulist rolli pärimusmuusika kogumismatkad, mis viisid teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Tema küpse perioodi looming läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos"
Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924) kuulub tänini muusikalise etnograafia varamusse. BELA BARTOK Bartok jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja., pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Pärimuusika kogunemisretkedel jõudis ta lisaks Kesk- Euroopale koguni Türgisse ja Põhja-Aafrikasse. Bartoki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositisioonitehnikatest. Arvatavasti viis just kokkupuude vanade rahvaviisidega helilooja tõdemuseni, et pärimuusikalaadne mõtlemine värskendab üldlevinud akadeemilist helikästitlust, et rütmijaotused võivad olla sootuks keerulisemad, kui seda võimaldavad kahe,- või kolmeosalised taktimõõdud, ning et muusikalise vormi võib üles ehitada ka lühikeste motiivide varieeritud kordustele. Bartoki noorpõlv möödus Habsburgide Austria-Ungari impeeriumis üsna sagely elupaiku
1880. Ja 1890. Aastail, mil paavstiks sai tark ja kohanemisvõimeline Leo XIII (1878-1903). Sama paavsti ajal alustas katoliku kirik oma sotsiaalõpetuse kujundamist ja avas end ettevaatlikult tööliskonnale. Leo XIII järeltulija Pius X (1903-1914) ajal sai modernismivastane võitlus aga uued mõõtmed seoses 1910. Aasta ,,antimodernismi vandega", millega paavst kohustas kõiki katoliku vaimulikke vanduma, et nad ütlevad lahti kõigist modernistlikest suundumustest. Sellise kahtlustava antimodernismi vaim valitses (teatavate muutustega) üldjoones kuni Pius XII (1939-1958) ametiaja lõpuni. Vene õigeusu kirik elas pärast 1917. Aasta bolsevistlikku revolutsiooni üle raske ja verise tagakiusamisperioodi. Nõukogude riigi juhtkond üritas oma vaateid traditsioonilise riigikiriku filosoofiaga sobitada ning nii õnnestus tal kirik järk-järgult koostööle kaasata. Sellegipoolest jäi
Teine Gershvini tähtteos on pärast edukat Euroopa turneed ning pikemat Pariisis viibimist 1928. aastal valminud orkestriteos “Ameeriklane Pariisis” 6 Béla Bartók (1881-1945) Jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartóki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Bartók õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903 kahel erialal – kompositsioon ja klaver. Oli pianismis fenomenaalselt andekas. Suutis kiires tempos otse noodist veatult mängida Richard Straussi keerulisi partituure. Heliloojana avastas enda jaoks esmalt Wagneri ja Brahmsi. Isikupärase stiili väljakujunemises mängisid kahtlemata oma osa aastad 1904-1907, mil Bartók tegeles süvendatult Ungari rahvaviiside uurimisega. Looming Varajane loomeperiood
Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust. Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Postmodernism erineb modernismist sellega, et on vähem elitarismi rõhutav. Postmodernistlikud kirjanikud erinevad modernistlikest selletõttu, et nad ei pea ennast teistest paremaks, vaid tegleevad pigem osalusvaatlejatena kõrvalt. Seda iseloomustab ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu. Postkoloniaalne kirjandus kujutab endast koloniaalmaade kirjandust, st India, Aafrika, Austraalia ja Kanada kirjandust. Kirjandus on seal tekkinud varem, kuid alates 1980. aastatest hakati neid maid nimetama postkoloniaalseteks, sest need olid enne koloniseeritud. Selle kirjanduse temaatika ühised
· Esineb 8 minimaalset tingimust õigusnormile: 1) norm peab olema piisavalt üldine 2) väljakuulutatud 3) ei või kehtida tagasiulatuvalt 4) minimaalselt selge 5) vaba vastuoludest 6) kestev (mitte muutuv igapäevaselt) 7) võimalik täita 8) tõlgendatud viisil, mis ei hälbi tema algsest mõttest. Ronald Dworkin-- püüdis leida õiguse ja moraali seost. õigust tuleb TÕLGENDADA moraaliprintsiipide kohaselt. Lugeda grauberg tõe ja õiguse legitimieerimise modernistlikest piiridest, antiigi puhul 11-28 17 Milline oli esimene murrang? 7/6 saj eKr modernne tööjaotus aitas kaasa linnriikide ehk poliste arengule.eetilisreligioossed normid lk 13, ratsionaalne ühiskonnakorraldus Kõik voolab miski ei püsi paigal - . Herakleitos - maailm kui kolossaalne protsess, kõigi sündmuste, faktide, muutuste totaalsus, kõik voolab ja miski ei püsi paigal, samassse jõkke ei saa kaks korda astuda; elu on protsess
annaabi.ee 
