Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsioon , sest suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte , aga venelastele see ei meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega ja põgenesid metsa . Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse . Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke , minnes järkjärgult üle sundmobilisatsioonile . Vabatahtlikult mindi Saksa
Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeritavate enda tahtet ei arvestatud, kuid leidus ka neid, kes julgesid vastu hakata ja liitusid metsavendadega. Mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse. Tööpataljon sarnanes suuresti koonduslaagritega, kus pidi tegema ränka tööd, kuid eluolu oli alla igasugust arvestust. Surmast tööpataljonides päästis otsus luua uued Eesti rahvusväeosad. 1942. Aasta sügiseks moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Viimased lahingud pidasid eestlased punaarmee ridades 1945. Aastal Kuramaal.
Ja kuigi mobilisatsioon oli ebaseaduslik, kasutasid venelased just seda võimalust. On ka aru saadav miks eestlasi sundmobiliseeriti, sest olles aru saanud, mida punavõimu poliitika endast kujutab, leidus vähe neid kes olid nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. Erandiks olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu ja olid kuulsad oma metsikuste poolest. 20. juuli 1941. aastal kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna mobiliseeritavate tahtest olenes vähe, trotsisid paljud korraldusi ja liitusid metsavendadega. Umbes 32 000 mobiliseeritud meest viidi aga Venemaale tööpataljonidesse, kus paljud neist ränga töö, kehvade tingimuste, haiguste ja nälja tõttu surid. Siia koondatigi need, kes olid võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Kuna suurem osa Eestist oli langenud selleks ajaks sakslaste kätte, nähti viimastes pääsemislootust. Saksa väejuhatus eelistas
Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis nad 1941. aasta juulis Venemaale. Kolm kuud väldanud taandumislahingutes, suri või sai haavata 2000 eestlast ja 4000 meest andis end sakslastele vangi. Seepeale viidi vähesed ülejäänud eestlased rindelt tagalasse. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte ja saadi mobiliseerida inimesi ainult Põhja-Eestist. Mobiliseeritavate eneste tahtest olenes vähe, kuigi leidus neidki, kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid oli ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Sealne olukord sarnanes sunnitöölaagrite omaga: mehi kasutati rasketel töödel, toitlustamine, varustamine ja arstiabi olid allpool arvestust. Iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42.
Sõjast ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel. Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See aitas võidelda ,,kohalike" enamlastega edukamalt kui varem. Traagilisemalt kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta veebruaris. Saarlased olid pikemalt äralõigatud mandrist ja vaeveldes majanduslikes raskustes olid vastuvõtlikumad enamlaste propagandale. Enamlastel õnnestus provotseerida mass mobiliseeritavate hulgas. Olles saavutanud rea võite enamlaste üle nii rindel kui ka tagalas, pidas valitsus vajalikuks kokku kutsuda Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. 1919. aastal toimusid Esimese Eesti Parlamendi valimised. Valimiste edu saavutasid pahempoolsed erakonnad. Asutava kogu uueks juhiks valiti A. Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. 1919. võeti vastu maaseadus ning 1920 juuni keskel põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung
· samal ajal halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugenedes muutus varustamine järjest raskemaks, pidevates lahingutes olevad väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus · 6. jaanuaril 1919 toimus Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Rakvere, Tartu, Narva, Valga, Võru, Petseri · kevadtalvine pealetung lõunarindel: Eesti rinne pidas vastu · veebruaris 1919 Saaremaa mäss- enamlastel õnnestus provotseerida mäss mobiliseeritavate hulgas; mandrilt kohalesaadetud karistussalk normaliseeris olukorra ulatuslike repressioonide hinnaga · aprillis 1919 esimese Eesti parlamendi Asutava Kogu valimised. Eduakd olid pahempoolsed erakonnad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman. · Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene
kavandatud mässukatse (sellele aitas kaasa ka Inglise sõjalaevade jõudmine Tallinnasse). Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 19 - Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamliku propagandaga kaasa läinud sõjaväkke mobiliseeritavate meeste hulgas. 1919 aprilli alguses viidi läbi Asutava Kogu valimised, kus edu saatis vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutav Kogu Tallinnas “Estonia” kontsertisaalis kokku: a) Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O.Strandmann). b) Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks
kavandatud mässukatse (sellele aitas kaasa ka Inglise sõjalaevade jõudmine Tallinnasse). Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 19 - Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamliku propagandaga kaasa läinud sõjaväkke mobiliseeritavate meeste hulgas. 1919 aprilli alguses viidi läbi Asutava Kogu valimised, kus edu saatis vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutav Kogu Tallinnas "Estonia" kontsertisaalis kokku: a) Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O.Strandmann). b) Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus.
Enamlaste aktiivsus vähenes tunduvalt, olid sunnitud põranda alla minema. Enamlaste jaoks kujunes kõige suuremaks võiduks kogu VS ajal Saaremaa mäss (16.02.1919). 48 Maj seisus Saaremaa raskem kui Mandri-Eesti. Talude päriseksostmine oli Saaremaal alganud tunduvalt hiljem. Terav maaprobleem. Ilma enamliku propagandata oleks need põhjused jäänud realiseerimata. Saaremaa mäss algas mobiliseeritavate vastuhakust. Osa nendest olid juba eelõhtul pidanud salakoosoleku, kus otsustati sõtta mitte minna. Kuivastust marsiti Orissaarde, sealt Kuressaare peale. Kõikides valdades, millest läbi mindi, kuulutati võim töörahva kätte läinuks. Valdadesse saadeti kirja mobiliseerimiseks saarlaste mässuväkke. 21.02ks Kuressaare all ca 1000 mässulist. Teade mässu puhkemisest jõudis üsna kiiresti AV-ni Tlnas. Mereväelastest ja osaliselt Kalevi malevlastest moodustati
annaabi.ee 
