"klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige Freudi enda töödest ning mis on omaks võetud ja rakenduses rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. Psüühilised fenomenid asuvad erinevatel teadvustatuse astmetel: teadvuses (hinge pealispinnal) eelteadvuses (teadvuse piirimaal) alateadvuses (mitteteadvuses, hinge sügavamates kihtides) Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus see osa, mida ei saa ka tahtmise korral teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud. Repressioon ehk väljatõrjumine on mehhanism, mille abil ebameeldivad mõtted, soovid, tunded ja mälestused tõrjutakse alateadvusse
on võrdne teisega. Võimutahte maailm ei vaja keelt, sest see pole keeleliselt väljendatav, keel ainult piirab. Foucault Adorno FREUD 1856-1939 Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad. Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all. Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla. Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga. Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik
peab, alla surub ning pärast tolle surma ise haigestub. Kasvas välja tema Ps. Freud ja see teine püüdsid teda ravida hüpnoosi teel, kus ta mäletas seda, mida ärkvel ei mäletanud ja ärkvel olles kadus mõni haigushäda. Teadvuses koguaeg asjad vahetuvad, korraga kõik ei mahu. Eelteadvus pole teadvuses, aga saab endale teadvustada alateadvuses. Alateadvus e mitteteadvuses e teadvustamatus. Aga see alateadvus pole psühholoogidele meelepärane. Alateadvusest tulevad asjad teadvusesse raskelt või ei tule üldse. Inimene ei teadvusta endale halbu asju, need tõrjutakse teadvusest välja. Freudi meelest tuleks halvad asjad endale teadvustada, see tervendab. Alateadvusest tuuakse asjad teadvusesse: 9. Hüpnoos: kasutatakse harva, sest see on kurnav hüpnotiseerijale ja kõik sellel ei allu 10
Murrangud tekivad ühiskonnas selletõttu, et vanad tootmissuhted takistavad ...uusi? Iga tootmisviisiga käib kaasas kindel pealisehitus, mis koosneb erinevatest institutsioonidest(nt koolid). Pealisehitus teataval määral annab edasi mis baas on, kuid mitte rohkem. See klass, mis valitseb materiaalsed jõude ühiskonnas, valitseb ka kõike vaimses sfääris toimuvat. Valitseva klassi ideed jäävad domineerima. 18.09.2013 Kultuuritööstuse kontseptsioon. Mitteteadvuses asub tema tungide ja instinktide sfäär. Mitteteadvus tekkinud teadus suhtleb tsensuuri teel. Olemüstilikatsioon ... "Valed" eeldused on seotud Descartes'iga. Freud Descartes Meie inimese käsitlus kuni Freudini oli Descartesi poolt käsitletud. "Kahtle kõiges, mida sa näed" Eneseteadvus on teadvuses väga väike osa, on ka selliseid sfääre millest inimene ei tea midagi. Mina ego Ülimina superego Miski - id Impulsid ?
(teadvustamatus on jätkuvalt parem vaste selles kohas) freud jagab psüühhika teadvuseks ja mitteteadvuseks. mitteteadvus on baasiks, millele teadvus toetub. mitteteadvus freudi mõistes on unikaalne, kuid mitte individuaalne. mitteteadvus koosneb korduvatest elementidest. jung räägib ka kollektiivsest mitteteadvusest (aga see on suht kirjanduslik tuletis) teadvuse kaudu me suhtleme maailmaga meie ümber. mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja tungide maailm, meie allasurutud soovid ja ihad, freudi järgi. mitteteadvus väljastab samuti signaale, aga seed on mõistuse kontrolli alt väljas. inimesed väljendavad mitteteadvuses toimuvat, kuid teevad seda läbi tsensuuri. pole olemas tahteakti, mille kaudu me saaks mitteteadvusest teadlikult midagi teadvusesse tõsta. selle skeemi juures tuleb näha, kuidas see skeem vastandas freudi selleaegse ratsionalismiga. freud
PSÜHHOANALÜÜTILISE TEOORIA OLULISEMAD MÕISTED Psüühika topograafiline mudel on S. Freudi esimene psüühilise aparaadi teooria. Selle järgi sisaldab psüühika 3 osa: (1) Mitteteadvuslik (unbewusste; unconscious), mille sisuks on tõrjutud mõtted, elamused, unistused - tungid. Need ei ole teadvusele kättesaadavad. Mitteteadvuse töö toimub primaarprotsessilise mõtlemisviisi järgi ehk, teisiti öeldes, seal kulgevad esmased protsessid (primary process thinking). Mitteteadvuses olevad tungid üritavad leida väljapääsu ja murda end teadvusse. Seda takistab tsensuur eelteadvuse ja mitteteadvuse piiril. (2) Eelteadvuslik (vorbewusste; preconscious), mille sisuks on momendil või üldse teadvuse tähelepanu alt kõrvale jäävad protsessid. Need on teadvusele pingutuse korral kättesaadavad (teadmised, mälestused). Eelteadvuse töö toimub sekundaarprotsessilise mõtlemisviisi järgi ehk, teisiti öeldes, seal kulgevad teisesed protsessid (secondary process
Meie loogikas maailma kohta, kõiges on põhjust kahelda. 9.11.10 Freud. Inimeses hämarad tsoonid, kus valitsevad teised jõud mitteteadvus/alateadvus. Teadvustatud osa psüühikast on valiv, arusaav põhjustest, mitteteadvus ei suuda valida, kontrollida. Mina (ego) välismaailma peegeldus.praktiline otsustamine. Teadvus tekib, suudab oodata ihade teostamist. Moraalne Ülimina (superego) Esindab inimese sisemaailma. Päritolu mitteteadvuses. Minale vahendiks. Teatav ideaal millele inimese käitumine peaks vastama. Ülimina kujunemine Freudi jaoks seotud Oidipusega (poeg tapab oma isa, abiellub endateadmata emaga) Poeg hakkab ihaldama ema vanuses 35a, näeb isas rivaali. Pojas allasurutud soov isa tappa, kuid ta kardab, seda hirmu nimetab Freud kastratsioonihirmuks. Isakuju, millega poeg nüüd samastub, internaliseerima. Miski (Id) Miskis asub kaks inimese peamist tungi elutung ja surmatung
Laps asendab ema puudumise teiste objektidega ("objekt a"). Substitutsiooni käigus õpib ehitama ekvivalentsuste metafoorilis-metonüümilisi võrke. See viis Reaalsuse puudujääki vastu võtta, mis redutseerib Kujuteldava ohud, ongi keel. Keele olemus ei ole mitte asjade nimetamises või informatsiooni edastamises, vaid subjekti soovi avastamises Teise "laval", "pilgu all". Teine on antud juhul kui Sümboolse instants -- kultuur, traditsioon, sootsium. Mitteteadvuses peitubki subjekti tõeline ajalugu. Teadvustatud historiseerimine annab mitteteadvusele kultuuriliselt vastuvõetava kuju. Mitteteadvuse struktuur on kombinatooriline. Sümbol muutub sõnaks ja ta vabaneb objektist. Enne oli sõna kui asi . Esmane sõna oli isa nimi, mis identifitseerus seadusega (vrd. Freudi super-ego). Keele ja kõne seosed on subjekti sisesed. Lacani triaad aitab paremini mõista teadvuse ja alateadvuse vahekorda :
annaabi.ee 
