seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga. Eesmärgiks on tuua välja see, et loodusressursside jätkusuutmatu tarbimine ja lõplik ammendamine üle taastuvusläve ei saa olla kasulik (majanduslikult) Ökoloogiline ökonoomika tegeleb ühelt kitsamalt elurikkusega püüab leida loodusobjektide väärtusele rahalisest ekvivalenti Analüüsib inimeste väärtushinnangute kujunemist Teiselt poolt proovib rakendada ökoloogilise mõtlemise printsiipe majandusele. 1·Keskkonna ökonoomika kaks mitteteadmist mis need on? Ökoloogiline mitteteadmine: Liikide ja koosluste rolli mitteküllaldane tundmine ökosüsteemises ja ökoloogiliste teenuste andmised Majanduslik mitteteadmine: ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine alles lapsekingades Looduskaitse probleem: kuidas toimida nende mitteteadmiste taustal.... 2 3·Milles seisneb tehingute vabatahtlikkuse printsiip? Tehing on mõlemapoolselt kasulik
Selle eesmärgiks on välja tuua see, et loodusressursside jätkusuutmatu tarbimine ja lõplik ammendamine üle taastuvusläve ei saa olla kasulik (majanduslikult). Ökoloogia ökonoomika tegeleb ühelt kitsamalt elurikkusega, püüab leida loodusobjektide väärtusele rahalisest ekvivalenti; analüüsib inimeste väärtushinnangute kujunemist; Teiselt poolt proovib rakendada ökoloogilise mõtlemise printsiipe majandusele. 2. Keskkonna ökonoomika kaks mitteteadmist – mis need on? Esimene: Ökoloogiline mitteteadmine; liikide ja koosluste rolli mitteküllaldane tundmine ökosüsteemides ja nende mõju ökoloogilistele teenustele Teine: majanduslik mitteteadmine; ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine alles lapsekingades Tuleneb looduskaitse probleem: kuidas toimida nende mitteteadmiste taustal...? 3. Milles seisneb tehingute vabatahtlikkuse printsiip? voluntary transactions Tehing on mõlemapoolselt kasulik 4
või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA. Peaeesmärgiks oli näidata väitluspartneri mitte teadmist. Selleks mängis ta lihtsameelset lollikest, kuid kavalate küsimustega ajas kaaslase ummikusse. ÄMMAEMANDA KUNST
oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika St vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ja vastata, nii et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates ise oli vestluses juhtiv pool ning kasutas järgmisi võtteid: · iroonia mängis lihtsameelset, lollikest ja ennast targakspidav inimene hakkas teda
Vastasel korral peaks eeldama, et midagi tagajärjes on tekkinud eimillestki. Kuid eeldusena kehtib ka printsiip: eimillestki ei saa midagi tekkida. “Reaalsus” ei tähenda antud juhul mitte lihtsalt eksistentsi, vaid nö. “olemiseastet”: põhjusel peab olema vähemalt samal astmel olemist, kui seda on tagajärjel. Lõpmatult täiusliku olendi idee põhjuseks ei saa järelikult olla meie ise, sest meie oleme lõplikud ja – nagu kinnitab kahtlemine, mis eeldab mitteteadmist – ebatäiuslikud olendid. Lõpmatult täiusliku olendi idee põhjus peab kätkema endas toda lõpmatut täiuslikkust tegelikkuses, mis sisaldub jumala- idees mõttelise määratlusena. See tähendab, et üksnes jumal saab olla jumala-idee põhjuseks. Järelikult peab jumal tegelikkuses olemas olema. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest
"Mörtsukas?" küsib Sokrates. "Kes see on?" samm sammult üldiste filosoofiliste küsimuste juurde: Mis - "Ära mängi lolli. Mörtsukas on mees, kes tapab." - on voorus? Kuidas jõuda tõeni? Milline on parim riigikord? "Lihunik niisiis?" - "Lollpea. Mees kes teist tapab." - Seejuures ajab ta oma vestluskaaslase üha enam "Södur?" - "Loll! See, kes teist rahuajal tapab." - "Saan aru kitsikusse, kuni see lõpuks oma mitteteadmist tunnistab - - timukas." - "Eesel! Mees, kes teise ta oma majas see ongi tulemus, millele Sokrates tahab välja jõuda. hukkab." - "Öige, sa mötled arsti." 11 · See on Sokratese iroonia. Tema vestlused lõpevad lõputa, skeptikutest. Ja siiski olevat Delphi oraakel seda meest
Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus intelligentsi olemuse põhimõttest. 4. Sarnasus seadus. Kuigi see on üks põhilisi kolmanda dimensiooni eksisteerimis tingimusi pole detailselt sarnast asja, sarnasus võib esile tulla ainult põhilistes laiemates vastavustes
aulisus=tegu. avalikku kuulutamist. tõe tunnetamine - inimesele kõige loomulikum. teatavasti üealub meie vahendite valik sõltub, kas vastane on isiklik vaenlane (elu teadmise ja tunnetamise kütkestav iga meid kõiki; paista selles ja surm) või ametikoha kaastaotleja (väärikus ja au) välja on me meelest kiiduväärt, seevastu vääratust, ekimist ja õiglust tuleb järgida ka kõige alamate suhtes mitteteadmist me peame halvaks ja häbistavaks.-> tuleb vältida pettus on omane rebasele, jõud lõvile, inimesele ei sobi neist kaht viga: et me ennatlikulöt nõustudes peame tundmatut kumbki, kuid pettus väärib siiski suurimat põlgust tuntuks; teine, et mõningad näevad liiga palju ja liiga püüdlikult heategevus ja heldus: kohane inimloomusele. oluline silmas vaeva asjadega, mis on ebaselged, keerulised ja tarbetud
See on ajaloo ja humanitaarkogemuse tõeline mõte.Ei ole olemas puhast ajalugu ja meist sõltumatut kultuurilist kogemust ja kui sellised olekski, siis nad meid ei puudutaks. Seetõttu Gadamer ei nõustu subjektist sõltumatute kogemisviisidega nagu meetodipärasus, historism, partneris kui objektis tüüpiliste joonte tähele panemine jne.Gadameri arvates pole võimalik läbinisti TÕENE seisukoht või antus. Teatud mõttes teadmine eeldab endas ka mitteteadmist ja teadmist mitteteadmisest. Igas ütluses on varjatud eeldused. Vaid neid tunnetades saab mõõta ütluse tõde. Mõistmise juures on oluline, millisele küsimusele ütlus vastuseks on, kuidas selleni jõutud? Kohtumisel võõraga on just see oluline. Mõistmist (kõnelust) ei valitse ükski osapool. Olnu erinevad aspektid tulevad siin mängus nähtavale. Mõistmine võimalik vaid keeles. Keel on viis, milles maailm inimesele kohal on. Keel on universaalne võimeline kõike väljendama
annaabi.ee 
