kognitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitikas alla satnitiivse psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitika alla sattunud psühhoanalüütilise ja biheivioristlikule psühholoogiale. 24. Kasuta psüh õppimisel võimalikult sageli seslle teadusharu enda pakutud võimalusi: mälutehnikaid, kognitiivseid skeeme, harjumuse kujundamise seaduspärasusi, õpiteooriaid jne. 25. Selge teadmine millegi mitteteadmisest. Äratundmine, et olulises asjas puudub meil seletus, tõlgendus, arusaam, terviklik kontseptsioon või teooria. Psühholoogiateadus on arenenud üha uute ja uute probleemide püstitamise ja nende osalise lahendamise tulemusena. 26. Tehkem selgeks, mis on teadmine. Teadmine on midagi enamat fakti- näiteks põhimõiste, definitsiooni või daatumi- meelespidaine. Tõeline teadmine pole üksnes millestki informeeritus , vaid ka selle millegi põhiolemuse mõistmine
millestki, logos vahendajad, kõik asjad koopiad. Kõikidele asjade ideed olemas, seeläbi loodud kõik. Alg lõi kõik täiuslikuna, vaba taha hea/kuri, Karistuseks patu eest on inimene seotud kehada, kuid on puhastumise võimalus. G nyssast, vaata vihkust 2. Nikolaus Kusast (Cusanus) ja tema tunnetusõpetus Kasutas palju matemaatilisi spekulatsioonie, mõtlemises palju momente, mis on uudsed, uusaegses maailmapildis tavaline, tähtsaim teos: "De docta ignorantia" õpetatud mitteteadmisest. Sakslane ordus. Saab kardinaliks, õppis juristiks, pärast alles teoloog. Suur huvi vanade käsikirjade vastu. Läbirääkija katoliku ja õigeusu vahel, saatis paavst tema sinna. Paavsti esindaja, kes proovib sõlmida rahu hussiididega tsehhis. Tänu nendele sündmustele jõuab ülemaailmse tolerantsuse põhimõttele, ei välista mitte-kristlikke süsteeme. Uurib koraani ja jõuab järeldusele, et kuigi praktika on erinev, on arusaam jumalast sama.
V: ,,ühise elu vendadega", kes olid ilma mungatõotuseta mungaelule pühendunud inimeste ring 3. Millistes ülikoolides Nicolaus Cusanus õppis? V: Heidelbergis, Padovas ja Kölnis 4. Millisel paavst Eugenius IV ülesandel külastas Bütsantsi? Kas ta täitis ülesande? V: Bütsantsi külastamise eesmärk oli saavutada ortodoksi kiriku ühinemine katoliku kirikuga, kuid see ei läinud korda 5. Nimeta kaks Nicolaus Cusanuse peateost. V: De Docta Ignorantia ehk Õpetatud mitteteadmisest ja De Coniecturis ehk Oletustest ja De Visione Dei ehk Jumala nägemisest 6. Millise kõrge tiitli sai Nicolaus Cusanus 1448. aastal? V: kardinali 7. Kellega oli Nicolaus Cusanus ägedas konfliktis? V: Tirooli hertsogi Sigismundiga 8. Mis linnas Nicolaus Cusanus suri 1464? V: Todi linnas, Kesk-Itaalias 9. Kuhu on Nicolaus Cusanus maetud? V: Rooma, San Pietro in Vincoli kirikusse 10. Mis istandusest saadava tuluga majandas Nicolaus Cusanus Püha Nicolause seeki ja
3. missugused on uurimistulemused või probleemi lahendused? 4. mida saab nendest tulemustest järeldada, missugune on tulemuste teoreetiline ja praktiline tähendus? Seega on igasuguse uurimuse lähtekohaks probleem, mille lahendamiseks uurimused on mõeldud. Probleem ja probleemiseade Probleem teadvustub uurijale kui tunnetatud vastuolu, mida saab väljendada lahendust nõudva küsimusena. Seega on probleem küsimuse kaudu omamoodi teadmine mitteteadmisest. Sellist olukorda nimetatakse probleemsituatsiooniks. Probleem ja probleemsituatsioon sõnastatakse tavaliselt küsilausetena. Probleemiseade kujuneb püstitamise käigus, milles saab eristada järgmisi samme: · probleemi formuleerimine - keskse küsimuse sõnastamine, probleemi aluseks oleva vastuolu sõnastamine, oodatava tulemuse esialgne piiritlemine; · probleemi ülesehitamine probleemi liigendamine küsimusteks ja nende järjestamine, uurimisaine piiritlemine;
süüdistab ) Vead arutluses. Paralogismid (tahtmatud vead) · Suhteliselt öeldult absoluutselt öeldule. · See, mis kehtib hulga kohta võib mitte kehtida üksiku kohta. · See, mis kehtib üksiku kohta võib mitte kehtida hulga kohta. · Ennatlik üldistus (mittetäieliku induktsiooni korral) · Pärast seda, tähendab sel põhjusel (post hoc ergo propter hoc). · Viga lihtsa loendamise kaudu. · Mitteteadmisest - mitteolevale (a nescire ad non esse). me ei tea, et oleks, järelikult ei ole. · Vale põhjuse viga (non causa pro causa): Vale järeldus mingi nähtuse põhjuse kohta (mis võib mingis teises olukorras olla õigustatud). Nt: kõrgest hinnast ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaup on kvaliteetne. Sofismid: - vääradele eeldustele tahtlikult rajatud tõestus, mis formaalselt näib õigena.
· Peamine teos Augustinuse ja Dionysios Areopagitast mõjutusi. · Filosoofia · Ta kasutab sageli matemaatilisi spekulatsioone. · Tähtsaim teos De docta ingorantia (Õpetatud · Ta elustas taas via negativa põhimõtte: Jumalust ei saa kirjeldada ühegi predikaadi ega omadusega. mitteteadmisest, 1440). Ta kirjutab selle laevasõidul Konstantinopolisse. · Kirjutas nii ladina kui saksakeelseid teoseid. · Filosoofia · Maailm eksisteerib meie jaoks lõplike ja · Filsoofia vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisuses.
Looduses ei ole ju nii loomulikud kui ka jumalikud põhjused. Kogu maailm on kontingentsete mõistete kogu (kontingentne=sõltumatu). Occami habemeajamisnoa ehk ökonoomsusprintsiip: paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta, lihtsat seletust eelistada keerulisele. NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril. Mõjutatud uusplatonismist ja müstikast. Kasutab matemaatilisi spekulatsioone. 1440 teos "Õpetatud mitteteadmisest". Rahvuselt sakslane. Augustiinlaste ordu liige (vaan, klassikaline). 1448 saab kardinaliks. Universalistlik mõte - tahab kogu kristlaskonda ühendada. Maailm eksisteerib meie jaoks kui lõplik ja vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisus. Valitseb pidev teisitiolemine. (keel sünnibki sellest, et üks häälitsus on erinev teisest. Maailmatunnetus on keelega seotud. Mõistus (ratio) võib asju tunnetada võrreldes tundmatuid tuntutega ja moodustab sarnasuse abil mõisteid.
Otsusevõime puudujääk eeldab, et isik ei suuda mõistlikult oluline ka õigusvõime, see tähendab testamendi ja pärimislepingu kui tehingu tegemisel peab kuni otsustada konkreetse tehingu tähenduse üle, eriti soorituse ja vastusoorituse proportsiooni üle. tehingu tegemise lõpuni olema ka elus. Siinjuures ei piisa üksnes tehingu varjukülgede mitteteadmisest. Pigem peab puuduma või olema ähmastunud otsuse tegemise võime, nt (ka momendil esineva) mõtlemisraskuste või üldise muretuse Seadusjärgsel pärimisel ei sea kaasaegne pärimisõigus mingeid erilisi piiranguid ei alusel. Oluline tahtejõuetus tähendab, et isik on küll iseenesest võimeline tehingu ulatust ja tähendust
See on ajaloo ja humanitaarkogemuse tõeline mõte.Ei ole olemas puhast ajalugu ja meist sõltumatut kultuurilist kogemust ja kui sellised olekski, siis nad meid ei puudutaks. Seetõttu Gadamer ei nõustu subjektist sõltumatute kogemisviisidega nagu meetodipärasus, historism, partneris kui objektis tüüpiliste joonte tähele panemine jne.Gadameri arvates pole võimalik läbinisti TÕENE seisukoht või antus. Teatud mõttes teadmine eeldab endas ka mitteteadmist ja teadmist mitteteadmisest. Igas ütluses on varjatud eeldused. Vaid neid tunnetades saab mõõta ütluse tõde. Mõistmise juures on oluline, millisele küsimusele ütlus vastuseks on, kuidas selleni jõutud? Kohtumisel võõraga on just see oluline. Mõistmist (kõnelust) ei valitse ükski osapool. Olnu erinevad aspektid tulevad siin mängus nähtavale. Mõistmine võimalik vaid keeles. Keel on viis, milles maailm inimesele kohal on. Keel on universaalne võimeline kõike väljendama. Iga
annaabi.ee 
