Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. [2] Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekoormus [7] 4 1.2 Mittesurveline vesi Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. [2] Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga [7] 5 1.3 Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele
bituumenkihi taha tungida võiv niiskus. HI-tööd ei tohi läbi viia alla +5C. See kehtib nii õhu kui ka aluspinna kohta. Vältima peab sademeid, vett ja külma materjali kuivamisfaasis. Kahe- või enamakomponente materjali segamiseks sobib paremini aeglaste pööretega segaja. Segamisaega tuleb täpselt jälgida. HI peab olema praoületusvõimeline. Praod võivad olla maksimaalselt 2 mm. Drenaazi toimimiselt ning mittesiduva pinnase korral konstrueerida HI mittesurvelise veekoormuse tingimustesse. Drenaazi puudumisel ja/või siduva pinnase korral konstrueerida HI survelise veekoormuse tingimustesse. HI peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuuri ja vajumise tõttu ilma, et HI kaotaks oma funktsiooni. 2. Kirjelda mineraalsete isolatsioonivõõpade kasutamise tingimusi. Nimeta materjali kasutamise kohad, kirjelda materjaliomadusi. Kasutatakse pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee ja lühiajalise survelise vee vastu
selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase veeläbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. * Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. * Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest.
rääkida, kui hoonealune ning ümberringi on vett mittesiduva materjaliga (liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett hästi kiiresti läbi kuni põhjaveeni välja. Tähtis on, et sellises pinnases ei jääks vesi suuremate sademete puhul seisma. [5] Mittesurveline vesi on tilk- või vedelala kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allosas vee hüdrostaatiline surve ning tegemist on juba survelise veega. [5] Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Vee surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid 2.1.1 Tihenduskrohv
Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Mitte surveline vesi. Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest.
· Olema mehaaniliselt tugev veesurvele ja aluspinna soojus- või niiskuspaisumistele. Siinkohal näeme, et hüdroisolatsioonile on esitatud karmid nõuded mille rahuldamiseks on vajalik kasutada nii füüsikaliselt kui ka keemiliselt vastupidavaid materjale. [2] 1.2. Niiskuse liigid Niiskust rääkides eristatkse kolme eri liiki: · Mittesurveline vesi · Surveline vesi · Pinnase niiskus. 1.3. Mittesurveline vesi Mittesurvelise vee all mõistetakse tilga või vedelal kujul olevat vett mis ei tekita konstruktsioonile välissurvet. Vettsiduva pinnase näiteks savi puhul piisab lihtsast drenaazist, et niiskus konstruktsioonist eemale juhtida. Kui aga drenaaz puudub võib tekkida taldmiku piirkonnas hüdrostaatiline surve mis omakorda tähendab, et tegemist on survelise veega. [2] 1.4. Surveline vesi Survelise vee all mõistetakse vett mis on alaliselt või ajutiselt jäänud seisma vundamendi
materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Joonis 1 5 Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekormus. Mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve
Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40.Mis liiki veekoormus ähvardab vundamentide sokliosa (2)? · Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz? Liigse pinnasevee ära juhtimise süsteem. 44.Milleks on drenaaz vajalik? Liigse pinnasevee ära juhtimiseks. 45.Mis on drenaazi põhikomponendid? · Torud · Kaevud 46.Kuhu drenaaz juhitakse? Looduslikku veekogusse või sadeveekanalisatsiooni. 47.Millal on drenaazi paigaldus kohustuslik?
ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase vee läbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. [5] Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vett siduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaz. Kui hoone ümber puudub drenaaz, võib sademete korral vett siduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone allosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. [5]
lisamine. [5] Mineraalse isolatsioonivõõba peale kandes tuleb aluspind eelnevalt niisutada, kuna see vajab täielikuks hüdratsiooniks ka kuivamisfaasis niiskust. Peale võõba peale kandmist tuleb samuti pinda 24 tunni jooksul hoida niiskena. [5] 6 Isolatsioonivõõpasid kasutatakse põhiliselt pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, veeanumate siseisolatsiooniks, niiskete ruumide hüdroisolatsiooniks ja ülalpool maapinda soklipiirkonnas. Mineraalset isolatsioonivõõpa võib kasutada ka hüdroisolatsiooni katte koosseisus bituumenkatete all. Kategooriliselt on keelatud kasutada mineraalseid isolatsioonivõõpasid tunnelites, sildadel ja katustel. [5] 3.3. Veetihe betoon Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni
annaabi.ee 
