Lahendus: M( Na2SO4* 10H2O)= 322 g/mol n( Na2SO4* 10H2O)= 48,3 g MNa= 2*23 g/mol= 46 g/mol n= m/M= 48,3/ 322= 0,15 mol kui naatriumi on selles aines 46 g/mol, siis järelikult on ilma naatriumita soola 322 g/mol- 46 g/mol= 276 g/mol n= m/M= 48,3 / 276 = 0,175 mooli on ülejäänud soolas kui pole naatriumit ja naatriumi ioonide arvu saame kui 0,175- 0,15= 0,025 mol Vastus: Naatriumi ioonide arv on 0,025 mol 3. Määra keemiliste sidemete tüüp järgmistes ühendites CO2 mittepol. kovalentne KCl iooniline H2 mittepol. kovalentne NaF iooniline side Cl2 mittepol. kovalentne CH3Cl mittepol. kovalentne NH3 kovalentne polaarne HCl kovalentne polaarne K2O iooniline SiH4 kovalentne polaarne S8 mittepol. kovalentne Li metalliline H2O kovalentne polaarne CaF2 iooniline Metall + mittemetall = kovalentne polaarne Aktiivne metall + aktiivne metall = iooniline Metall lihtainena = mittepol. kovalentne Metall = metalliline 4
H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast elektronegatiivse aatomiga nind kus esineb polaarne molekulide H-side on tugevam kui teised molekulivahelised jõud ja seetõttu kulub tema lõhkumiseks rohkem energiat e. H-side tõstab aine keemistemp. Ühendid, mis on võimelised moodustama vesiniksidemeid, lahustuvad vees paremini, kui need mis ei ole selleks suutelised Mittepol. Kov.side aatomvõre(teemant) Aatomid on omavahel Tahke,kristallne,vees seotud mittepol kov lahustumatu,halvad sidemega, mis on tugev elektrijuhid, head soojusjuhid,väga kõrge sulamis/keemis temp.
Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis aatom meelsasti loobub väliskihis olevatest elektronidest. PERIOODIS » En kasvab, siis aatmid meelsasti liidavad väliskihti elektrone. POLAARNE AINE koosneb polaarsetest molekulidest. HF, HCl. MITTEPOL
kristalliks Kovalentne aine-aine,milles aatomid on seotud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side,mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kvarts-ränidioksiidi põhiline esinemisvorm looduses Metalliline side-keemiline side metallides,tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Metallilised omadused-keemilise elemendi võime loovutada oma väliskihil elektrone(redutseerija) Mittemol-aine,mis ei koosne molekulidest Mittepol-aine,mis koosneb mittepolaarsetst molekulidest Mittepol kovalentne-kovalentne side,milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile Mol-aine,mis koosneb molekulidest Molekulidevahelinse side-nõrk side molekulide vahel,mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos Molekulvõre-kristallvõre,kus võre sõlmpunktides asuvad molekulid Pol-aine,mis koosneb polaarsetest molekulidest Pol molekul-molekul,milles pos.ja neg
Molekuli küllastumatus suureneb.E2-elimineerimis reakts timumisex vaja tug alust mis ei ole hea nf.E1-on määratud karbkatiooni tekkega. Zaitsei reegel-aluse polt indutseeritud elimineerimine annab eelistatult suurema asedusga produkte e. rek.produktides domineerib rohkem alküülrühmi sis alkeen. Ketoenoolne tautoneerija-enooli- ketooni kiiret tasakaalulist üleminekut üxteisex. Kumuleeritud süsteem-kaksiksidemed järgnevad üxteisele. Mittepol konj-sidemete kordsuse täielikku või osalist ühildumist konj pii sidemete süsteemis pii elek paaride ümberjaotumise tulemusena. +R lektrodonoorsed (-NH2; -OH; OCH3; -F, -Cl; -Br; -J; -CH3). R elekroakseptoorsed (COH; COOH, COOCH3; NO2; CN). +I elektrodonoorse induktsoonief rühmad (elektroneg tuuma poole). I elektronakseptoorne rühm (-H<-CH2Cl< -OH< -COR< COOR< -Hal< -NO2). Orto- parasuunajad +I ja +R (aktiveerijad), meta suunajad I, -R (desaktiverijad).
Oksüdeerija liidab elektrone, o-a
reaktsioonis väheneb.Redutseerija
loovutab elektrone, o-a reaktsioonis
kasvab.R- universaalne
gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821
atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol
Keemistemp:väärisgaasid<mittepol
omadused. Alkaanide kasut. igapäevaelus,gaas-söögi valmistamine, küünlad,kütus, söögiained(suhkur). Vedelgaasil, bensiinil, petrooliumil ja parafiinil puuduvad kindlad valemid sest nad on ainete segud. Alkaane ja tsükloalkaane nim. hüdrofoobseteks aineteks sest nad on vett tõrjuvad. Alkaanide füüsikalised omadused: · molaarmassi suurenedes, suureneb tihedus · sulamis-ja keemistemp. suureneb molaarmassi suurenedes. · ei lahustu vees(mittepol. kov. side) ja on vetttõrjuvad(hüdrofoobsed) Hüdrofiibsed ained lahustuvad vees ja on veelembelised(suhkur, piiritus, äädikas). Alkaanid lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei saa moodustada vesiniksidemeid (on see õige ?? ) Füsioloogilised omadused: · narkootiline toime v.a tahketel · kahjustavad kesknärvisüsteemi · ärritavad nahka Alkaanide keemilised omadused: · põlevad(kasut. kütusena) · kasutatakse uute ainete saamisel
Areenid- org ühendid, mille molekulis aromaatne tuum. Heterotsükliline ühend- aromaatne ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes
metallilised omadused. mittemetallilised omadused. (oksüdeeruvad) Rühmas omadused Ülevalt alla ↓ tugevnevad Ülevalt-alla ↓ nõrgenevad metallilised omadused. B- mittemetallilised omadused. rühmades suureneb Lihtainetes-mittepol kov side aktiivsus rühmast ↑ Allotroopia on nähtus, kui 1 element moodustab mitu erinevat lihtainet FÜÜSIKALISED OMADUSED METALLID MITTEMETALLID Elektrijuhtivus Ei juhi elektrit (v.a grafiit)
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>
Elektroodide mudelid Elektroodid võib idealiseerituna jaotada MITTEPOLARISEERITAVATEKS ja POLARISEERITAVATEKS. Mittepolariseeritava elektroodi ja lahuse vahael toimub takistamatu ioonide vahetus. Toimuvad elektrokeemilised reaktsioonid, kasutada saab Nernsti võrrandit Polariseeritava elektroodi ja lahuse vahel on ioonide vahetus piiratud. Ei toimu elektrokeemilised reaktsioonid, toimub elektrolüütide adsorptsioon nagu ennem räägitud. Jõud on elektrostaatilised. El. kaksikkiht mittepol. elektroodil Selles variandis paneme elektroodi lahusesse, mis sisaldab elektroodi osakesi, kuid teises olekus (teise laenguga). Need osakesed hakkavad liikuma faaside vahel, sõltuvalt keemilisest potentsiaalist. Näiteks võivad liikuda vaseioonid elektroodi tahkesse faasi. Selle tagajärjel omandab elektrood positiivse laenguga. See positiivne laeng toob kaasa negatiivsete lahuse ioonide joondumise positiivse elektroodi pinna ümber.
Bütsantsiga, aga ei pruugi). Zoega kaasas ka paavsti legaat, läbi TLn-Tartu Moskvasse. Zoe suri 1503 Moskvas. Moskvas puudusid asjatundjad, et Kremli ehitada. Meistrid palgati It-st. Ivan III esindus. Uspenski kirik Moskvas (renessanss ühenatud V-V ehituskunstiga). Veneetsia arsenali müür väga sarane Moskva Kremli müüriga. 27.okt 2015 (8.loeng) 20 15.saj pol ja mittepol vahendid Jossiv(ff)o Ovokalantski ( ) metropoliit Issidor, kes osales Vm nimel Firenze kirikuuniooni sõlmimisest - - Kr õigeusu ja Vene õigeusu ühend (oleks tähendanud). Tegelikkuses uniooni katse ei õnnestunud. Kukkus läbi. Poola-Leedu riigis roll, Baseli kirikukogu ja paavsti vastuolud. Ka katoliku kogu polnud nõus. Moskva Vm-l Issidor vangistati, veetis ülejäänud elu It , olles üheks juhtivaks tegelaseks juhtimises. Kiriku unioon üks episood
kumbki aatom annab ühe elektroni elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber. Peamiselt mittemetalliliste elementide korral: Kaks sama mittemetalli (nt H-H ehk H2) – kovalentne mittepolaarne side. Kaks erineva elektronegatiivsusega mittemetalli (nt H-Cl ehk HCl) – polaarne side. Üks aatom tõmbab ühist elektronpaari tugevamini enda poole. Kokkuleppeliselt on C-H side sisuliselt mittepol. (... või ka nõrk metall + nõrk mittemetall (Al2S3), kus elektronide üleminekut ei toimu, sest kumbki pole piisavalt vägev.) Iooniline side Justkui kovalentse sideme piirjuht – puhast ioonilist sidet tegelikult pole... Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (tegemist on tugeva metalli ja tugeva mittemetalliga), à toimub elektronide üleminek ja tekivad ioonid. Nende ioonide vahel mõjuvad elektrilised tõmbejõud, mis ongi ioonilise sideme alus
annaabi.ee 
