ei iial iganes! Üks osa tema luuletustest on kirjutatud jutustava sisuga, nii ka luuletus ,,Rändaja". See luuletus annab edasi rohkem lugu kui meeleolu. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulekene ·siiski vilgub viimati. Liiv ise ei pea oma luulet peaaegu mittemillekski ja pigem arvab ta, et see on teisele ainult koormaks. Seda on ta väga täpselt õelnud luuletuses ,,Ärge küsige mult luuletusi" . Andke vaesel' eksijale varju, andke andeks nõdrameelsele, kellel paremat ei olnud teha - vaeva teistel', häbi endale. Luuletuses on Liiv samuti väga selgelt vihjanud oma haigusele. Tema haiguse pärast on
Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Sokrates abiellus 45-aastaselt Xanthippega, neil oli kolm poega. Sokratesel oli vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. Platon- Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni 529 m.a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda võiks selgitada Platoni nn koopamüüdi abil (mis Platoni sõnul selgitab küll hoopis harituse
Kuna armastus lähendab inimesi maksimaalselt nii kehaliselt kui ka hingeliselt, siis skisoidsed isikud tunnevad, et nende nende ,,ise-olemist" ja sõltumatust ohustatakse. Oht on seda suurem, mida rohkem end teine teisele avab ja samas enda ,,mina" säilitada tahab. Kontaktilünkade tõttu inimestevahelises läbikäimises on skisoidsel isikul eriti raske suguelu integreerida. Konflikti tugeva iha ja läheduse ees tuntava hirmu vahel üritatakse lahendada mitmel moel. Sageli laskutakse mittemillekski kohustavaiise suhetesse. Suguelu otsekui eraldatakse seinaga tundeelust. See soodustab ka partnerite kergekäelist vahetust. Nii kaitstakse end selle est, et suhete süvenemisel võiks kogu tundeeluline abitus ja kogenematus päevavalgele tulla. Ainus, mis skisoisdsele isikule täeliselt kuulub ja mida ta mingil määral tunneb in tema ise. Seetõttu ta pelgabpõhjusega või ekslikult oma integreerituse ohustamist, sekkumist oma ellu. Kui
epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika) rajajaks. Ta oli esimene, kes tegeles olemise probleemiga. Ta on autoriks keerulisele metafüüsilisele luulele, mis kirjeldas teda kui varajast Kreeka filosoofi ning kõige sügavamat mõtlejat. Tema arvates oli kõik olev alati olemas olnud. See mõte oli kreeklaste seas laialt levinud. Nad pidasid peaaegu enesestmõistetavaks, et kõik maailmas leiduv on igavene, et miski ei saa tekkida mittemillestki. Samuti ei saa miski olev muutuda mittemillekski. Aga Parmenides läks teistest kaugemale. Tema arvates polnud tõeline muutus üldse võimalik. Miski ei saa muutuda millekski muuks kui selleks, mis ta juba on. Ta muidugi tundis, et looduses toimuvad pidevad muutused. Seda tajus ta oma meeltega. Aga ta ei suutnud seda tõsiasja kõlastada oma mõistusega. Ta pidi valima, kumba ta usaldab rohkem, kas meeli või mõistust, valis ta mõistuse. Tema arvates loovad meie meeleaistingud maailmast väära pildi, mis ei ole kooskõlas inimese
Thales- (esimene filosoof) Maailm sai alguse veest. Thales Mileetosest (624-547 eKr) arvas, et olemise lte on loodusesendas. Kige aluseks on vesi, lpmatu mateeria. Maa oli veepinnal ujuvketas. Vesi oli igaveses liikumises. Algelemendi mte oli selles, etkik tekib ja hvib, kuid algelement (vesi) on psiv ja igavene. Sokrates- Ma tean et ma midagi ei tea . Ma tean et ma midagi ei tea ! Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine vi siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. 15) hellenistlik riik - muutused valitsemises/riigikorralduses, hiskonnaelus, religioonis, kirjanduses? polis kaotas thtsuse , tuli palga sjavgi , luule muutus elekantseks ning ainestik mtoloogiast tulid komdiad. Arhitektuur muutus korrapraseks nt Aleksandria tuletorn . Tekkis maailma kaart , religioon oli idamaine . 16)hellenism- mis see on?
Anaximenes (vt Lisa 3) Anaximenes väitis, et kõikide asjade algaineks on õhk või udu. Anaximenese arvates tekkisid nii maa, vesi kui ka tuli õhust. Seega jagas ka tema arusaama, et looduses toimuvate muutuste allikaks on teatud algaine. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 38) Parmenides (vt Lisa 4) Parmenidese arvates oli kõik olev alati olemas olnud. Ta arvas, et miski ei saa tekkida mittemillestki. Samuti ei saa miski olev muutuda mittemillekski. Tema arvates loovad meie meeleaistingud maailmast väära pildi, mis ei ole kooskõlas inimese mõistusega. Oma ülesandeks pidas ta paljastada kõik "meelepettuse" vormid. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 38-39) Herakleitos (vt Lisa 5) Herakleitos arvas, et nii heal kui kui ka kurjal on oma koht tervikus. Kui vastandite vahel poleks pidevat võitlust lakkaks maailm olemast. Ta arvas ka, et enamik inimesi juhindub omaenda
Braanimaailm käitub eespool kirjeldatu sarnaselt. Määramatuse printsiip lubab braanimaailmadel 44 mullitaoliselt tekkida eimillestki. Braan vastab mullikese pinnale, sisemus on kõrgemamõõtmeline ruum. Väga väikestel mullikestel on kalduvus kollabeeruda taas mittemillekski, kuid mull, mis kvantfluktuatsioonide varal on kasvanud üle teatava kriitilise suuruse, kasvab tõenäoliselt edasi. Meietaolised braani elanikud, kes elavad mulli pinnal, arvavad, et Universum paisub, justkui maalitaks õhupalli pinnale galaktikaid ja siis puhutaks palli suuremaks. Kõik galaktikad eemalduvad seejuures üksteisest, kuid ei saa näidata ühtki galaktikat, mis oleks paisumise keskmes.
7.12). Braanimaailm käitub eespool kirjeldatu sarnaselt. Määramatuse printsiip lubab braanimaailmadel mullitaoliselt Joon. 7. 12 tekkida eimillestki. Braan vastab mullikese pinnale, sisemus on Braanimaailma teke võib sarnaneda aurumullide tekkega keevas vees. kõrgemamõõtmeline ruum. Väga väikestel mullikestel on kalduvus kollabeeruda taas mittemillekski, kuid mull, mis kvantfluktuatsioonide varal on kasvanud üle teatava kriitilise suuruse, kasvab tõenäoliselt edasi. Meietaolised braani elanikud, kes elavad mulli pinnal, arvavad, et Universum paisub, justkui maalitaks õhupalli pinnale galaktikaid ja siis puhutaks palli suuremaks. Kõik galaktikad eemalduvad seejuures üksteisest, kuid ei saa näidata ühtki galaktikat, mis oleks paisumise keskmes. Vastavalt piiramatustingimustele peab braanimaailma
annaabi.ee 
