korral (malm, klaas). 17.Defineerige keha kaal. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. 18.Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks, kui keha kiireneb vertikaalsihis. Tehke joonis koos selgitustega. 19.Defineerige impulss, kirjutage vastav valem. Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. 20.Tuletage valem keha lõppimpulsi arvutamiseks, kui kehale mõjub konstantne ja kui kehale mõjub mittekonstantne jõud. 21.Defineerige jõuimpulss. Jõuimpulss kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. 22.Sõnastage Newtoni II seadus üldjuhul, kirjutage vastav valem. Newtoni II seadus üldisel kujul kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega. 23.Defineerige suletud süsteem. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. 24
salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne). Vanemate 5,25" kettaajam teeb 360 pööret minutis (RPM), uuemad 3,5"- sed 300 pööret minutis. Pöördumise ajal puudutab lugemis-salvestamispea ketta pinda. Uuemates diskettmäludes toimub salvestus või lugemine ketta mõlemal poolel. Disketil leidub ka indeksava pöörlemise sünkroniseerimiseks (pöörlemiskiiruse reguleerimiseks). Ketta äärel on sälk, mille katmisega saab salvestuse võimaluse blokeerida ja mille olemasolu kontrollitakse väikese fotosilma abil
võllidele ja surutakse teineteise vastu välisjõuga. Liikumine hõõrdülekandes kantakse üle hõõrdrataste vahel tekkiva hõõrdejõu toimel, Hõõrdülekande eelised: · lihtne ehitus, · sujuv töötamine, · ülekoormustel töökehade libisemine, mis avariijuhtudel väldib ülekandepurunemise, Hõõrdülekande puudused: · hõõrdrataste suur kulumine · libisemisest tingitud mittekonstantne ülekandearv · suhteliselt madal kasutegur (=0,8...0,92) · võllide ja laagrite suur koormus, · piiratud ülekantav võimsus(kuni 20 kW) Hõõrdülekandeid kasutatakse: · sepistamis- pressimisseadmetes (hõõrdvasarad ja -pressid), · hõõrdajamiga vintsides, · konveierites ning mujal. Kruviülekanne e. keermesülekanne Kruviülekannet kasutatakse pöördliikumise muutmiseks kulgevaks liikumiseks Keermesülekande eelisteks on:
vahelise hõõrdeteguri kõikumisel lähtutakse hõõrülekannete arvutamisel võrdusest: kP=F, kus k on sidestuse varutegur (k>1), P ringjõud ja F hõõrdejõud. Hõõrülekande eelised · Lihtne konstruktsioon, · sujuv töötamine, · ülekoormustel töökehade libisemine, mis avariijuhtudel väldib ülekande purunemist, · võimalus sujuvalt muuta ülekandearvu. Hõõrülekande puudused · hõõrrataste suur kulumine, · libisemisest tingitud mittekonstantne ülekandearv, · suhteliselt madal kasutegur (=0,8...0,92) · võllide ja laagrite suur koormus, · piiratud ülekantav võimsus (kuni 20 kW) 5.5 Keermesülekanne Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi. Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt. Keermesülekande eelisteks on:
selle osa piirides tema karakteristik on lineaarne. Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete elementide jaoks välja töötatud meetodeid. Staatilisi omadusi iseloomustatakse staatilise ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel.
selle osa piirides tema karakteristik on lineaarne. Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete elementide jaoks välja töötatud meetodeid. Staatilisi omadusi iseloomustatakse staatilise ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel.
26. Rolle’I teoreem (*) Tõestada Rolle'i teoreem (lause 6.2), selgitada selle geomeetrilist sisu: Olgu f : [a, b] → R pidev funktsioon, mis vahemikus (a, b) on diferentseeruv. Kui f (a) = f (b), siis leidub selline c ∈ (a, b), et f′ (c) = 0. Eeldame, et f on lõigus [a, b] pidev ning vahemikus (a, b) diferentseeruv funktsioon omadusega f (a) = f (b). Selge, et väide kehtib, kui f on seejuures konstantne funktsioon, siis f ′ (x) = 0 iga x ∈ (a, b) puhul. Olgu f mittekonstantne funktsioon. Kuna ta on lõigus [a, b] pidev, siis Weierstrassi teoreemi põhjal on tal selles lõigus nii minimaalne kui ka maksimaalne väärtus. Seejuures vähemalt ühe neist globaalsetest ekstreemumitest, mis sel juhul on ka lokaalne ekstreemum, saavutab funktsioon vahemikus (a, b), olgu see punktis c ∈ (a, b) . Lause 6.1 kohaselt f′ (c) = 0. Geomeetriliselt tähendab Rolle’i teoreemi väide seda, et kui lõigus [a, b] pideva
alguspunktis S, näidatakse punktiga D. Lisaks tavalisele joonele (LINE) sisaldab AutoCAD ka polüjooni, mille joonestamine toimub käsuga PLINE. Mõlemad nad moodustavad katkematu murdjoone. Kuid polüjoonel on siiski rida iseärasusi: · polüjoon tervikuna on üks objekt; · polüjoone lülid võivad lisaks sirglõikudele olla ka kaared (vaikimisi alustatakse sirg- lüliga); · polüjoone laius võib olla nullist erinev, sealjuures mittekonstantne; · polüjoon on tasapinnaline objekt, seega peavad moodustamise ajal olema tema kõikide tippude Z-koordinaadid võrdsed. Polüjoone alustamiseks, nii nagu käsus LINE, tuleb kõigepealt teatada tema alguspunkt. Nüüd AutoCAD teatab polüjoone jooksva laiuse (see on viimati joonestatud polüjoone laius; kui aga sellist pole, siis null) ja pakub edasiseks tegevuseks viiba: Specify next point or [Arc/Close/Halfwidth/Length/Undo/Width]: Valikute tähendus on järgmine:
D 0 a c x b Joonis 5.2: Integraalarvutuse keskväärtusteoreem. Tõestus. Kui f on konstantne funktsioon, siis on ta integreeruv (vt. näide 5.1). Olgu f lõigus [a, b] kasvav mittekonstantne tõkestatud funktsioon ja olgu T [x0 , . . . , xn ] selle lõigu mingi alajaotus. Siis on lihtne kirjeldada funktsiooni f võnkumist ωk (T ) osalõigus [xk−1 , xk ], ε see on f (xk ) − f (xk−1 ). Olgu ε suvaline positiivne arv, võtame δ := f (b)−f (a) . Kui λ (T ) < δ, siis Xn Xn
annaabi.ee 
