hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus. · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. · Rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
Osa ettevalmistusteenistusest võib toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;
a) Millised on distsiplinaarsüüteod? b) Kes ja kuidas algatab distsiplinaarmenetluse? c) Kes ja kuidas otsustab distsiplinaarvastutuse ja menetluse avalikkuse üle? d) Millised on distsiplinaarkaristused? 2.1. Distsiplinaarsüüteo mõiste Kohtunikule distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olev distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti on selleks kohtuniku vääritu tegu (KS § 87). Euroopa Liidu kõrgemate üldkohtute presidentide ühenduse raames Prantsuse kassatsioonikohtu poolt läbiviidavast võrdlevast uurimusest nähtub, et enamikus riikides võib kohtuniku suhtes distsiplinaar- menetlus järgneda nii kohtunike käitumisreeglites sätestatud eraeluliste juhiste järgimata jätmise kui ka ametialasele kohustuste rikkumise korral.*24 Näiteks Ungaris võib ametitegevuse välistest asjaolu-
Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Selle tarbeks on Riigikohtus loodud koolitusosakond. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või halduskohtu kohtunikku. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunik: Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku: Kelle elukoht on Eestis kes oskab eesti keelt kõrgtasemel kes on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunikuks ei või nimetada inimest, kes on süüdi mõistetud kuriteo eest, pankrotivõlgnik, kaitseväeteenistuses, kuulub mõne õiguskaitseasutuse või institutsiooni
Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Kohtuniku distsiplinaarvastutus. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks
seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. " - PS § 152 „Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.” - PS§146 136. Kohtunikud distsiplinaar- ja kriminaalvastutus Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Ametisoleku ajal saab kohtunikku kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 22 137. Kohtulahendid i. Otsus on kohtulahend, millega halduskohus lahendab
Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Kohtuniku distsiplinaarvastutus. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata
võlasuhte, ei ole lepinguvälist ehk deliktilist vastutust reguleerivaid sätteid (VÕS § 1043 jj) vastavas ulatuses kohaldatavad. Kohustuse rikkumise korral- lepingueelne vastutus ( culpa in contrahendo) Kui hakkame kontrollima lepingulisi nõudeid ja kui neid pole siis vaatame lepingusarnaseid nõudeid. Culpa in contrahendo on üks lepingusarnastest võlasuhetest. Kui rikutaksegi VÕS § 14-s tulenevaid kohustusi, mis väljendub vastava kohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises (VÕS § 100), saab lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud pool, kelle suhtes kohustust on rikutud, VÕS § 101 kohaselt kasutada VÕS § 101 lg 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Kuid ei saa kohaldada selliseid õiguskaitsevahendeid, mis eeldavad lepingu olemasolu, eelkõige VÕS § 101 lg 4 ja lg 5, samuti VÕS §111. Erinevalt lepingueelsetest suhetest ei teki lepingueelsetest läbirääkimistest poolte vahel põhikohustusena ka soorituskohustusi, seega ei saa
annaabi.ee 
