agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti; skemaatiliselt: A = S; P Patsient lause osaline, mis on mingis seisundis/ tingimustes või allub seisundi/tingimuste muutustele Polaarsus eristab jaatust ja eitust. Polüseemia mitmetähenduslikkus Polüsünteetiline keel sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (väga pikk sõna=üks lause) Pragmaatika võtab keelelise tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Praktiline sotsiolingvistika tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega Prefiks tüve ette liituv morfeem Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel Propositsioon lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, uurib kõnetegevust ja keelevõimet
Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne).
Polüseemia - mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab) Polüsünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika - tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks - tüve ette liituv morfeem Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad - sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne).
lõverdas huuli, sülitas, kuid mitte kasutada seda saatelause verbina. Uudises on näha selge seos selle vahel, kes räägib ja millist rääkimise verbi kasutatakse. Usaldusväärsete allikate ja reporterite sümpaatsete tegelaste puhul kasutatakse neutraalseid verbe ning vastupidi. Seda tuleks vältida. Mõttetud variandid. Lisaks on olemas saatelause verbide variandid, mida ei kasutata: • Uudises tuleks kasutada rääkimisverbe. Vältida mittekeelelist tegevust osutavat verbi: naeris, ahmis õhku, kehitas õlgu, raputas pead jne. Mõnel juhul on need ülearused, kui osutatakse kõneleja žestile, mis kordab tegelikult tema sõnu. Teisel juhul annavad nad emotsionaalse lisainfot. Sellisel juhul tuleks kasutada rääkimisverbi ja lisaks mitteverbaalset tegevust edasi andvat sõna. Harva vajalik. • Tsitaati saab omistada ainult ühele inimesele. Saatelause asukoht
Leksikoloogia- uurib sõnavara Süntaks- uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalausteks , lausteks ja liitlausteks Tekstilingvistika- keeleteaduse suund , mille uurimis objektiks on terviktekstid TÄHENDUSE ALUSEL Semantika-uurib keelelisi tähendusi Pragmaatika- võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine:- • Andmete töötlemine: keelepädevus salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine,- meetodid, korpused, - kvantitatiivsed - sõnaraamatud, meetodid. arhiivid jms.
tämbri iseloom jms) avalduvad enamasti segmenttasandil kõnevoolus üksteisele järgnevatena. Peale selle ja sellega samaaegselt (paralleelselt) on kõnevool suuteline kandma veel omaette tähtsat informatsioonirida, mis toimib hääle tugevus- ja kõrgusnäitajate muutumise kaudu. Kui näiteks vaadata kõnehääle meloodikat (toonimuutusi), siis kõige universaalsemal ja ürgsemal moel kannab see muidugi puhtekspressiivset sisu (seega mittekeelelist) mõtleme siin toonikõrguste ja hääletugevuse vaba kulgu, lähtuvalt kõneleja enesetundest ja suhtlusega kaasnevast emotsionaalsest panusest. (Paneme tähele, et oma olemuselt võib see olla niisama spontaanne ja keelteülene nagu väljendusega kaasnev "kehakeel" ja miimika ehkki küll teatud roll võib neis kõigis olla ka kultuuri kaudu omandatud märgilistel harjumustel.) Intonatsioonist kui keelelisest (fonoloogilisest) fenomenist saame rääkida sealtpeale, kus sõnade,
süntaks, semantika ja pragmaatika. Foneetika tegeleb häälikutega. Fonoloogia tegeleb erinevate häälikuühenditega, sh rõhkude ja muude silbile rakenduvate nähtustega. Morfoloogia tegeleb morfeemidega, nende moodustumise ja sõnadeks liitumisega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks osadeks (osalaused, liitlaused, lihtlaused). Semantika tegeleb keeles väljenduvate tähendustega. Pragmaatika arvestab lisaks keelelisele ka mittekeelelist konteksti (suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid). Mis on foneetika ja mida ta uurib? Millist märkimisviisi kasutatakse? Foneetika on teadus, mis tegeleb häälikute uurimisega akustilisest, artikulatoorsest ja pertseptiivsest aspektist. Foneetika uurib häälikuid ja nende esinemist kõnevoolus. Märkimiseks kasutatakse nurksulgi. [a:] koolon tähistab pikka häälikut. Millisteks allüksusteks foneetika jaguneb ja millega need tegelevad?
Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne).
Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Mis keeles on Foneetika häälikud a k n a s t t u l e b Fonoloogia häälikuteühendid aknast tuleb Morfoloogia morfeemid aknast tuleb Sütak sõnade liitmine Külma õhku tuleb aknast Semantika keelelised tähendused Aknast tuleb külma õhku Pragmaatika arvestatakse ka mittekeelelist konteksti o Asi, mis väljendab midagi võib olla erinevates kohtades Saatja kanal vastuvõtja II Foneetika ja fonoloogia Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Häälikute ja häälduse metakeel: [u:] Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis.
annaabi.ee 
