Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile sobilik liimsegu. Seejärel täita plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid Fibo plokk Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm.
Armeerimiseks kasutatakse 10 mm AIII armatuuri, 2 alumise pinna lähedal olevat latti ja 2 ülemise pinna lähedal olevat latti. Keskmisele kandvale seinale paigutada 6 latti. Jätkamisel ülekate vähemalt 300. Vundamendi peale pannakse perimeetri ulatuses SSBS-tüüpi rullmaterjal. Tagasitäitena kasutatakse liiva. 1.4.2 Seinad Kandeseinaks on välisseinad, mis tehakse 200 mm 3Mpa survetugevusega keramsiitplokkidest. Mittekandvad seinad on 100 mm paksused. Enamasti on mittekandvateks seinteks puitsõrestikseinad puitpostidega 50x70, sammuga 600 ja aetud kipsplaadiga. Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal). 1.4.3 Põrandad Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150). Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele, mis suurendab valamise kvaliteeti
Iga järgnev kiht tuleb paigaldamise käigus vibreerimisega siduda eelneva kihiga 30 - 35 cm ulatuses. Kui müüritis on lõpuni betoneeritud tuleks fassaadi pesta surveveega, et eemaldada kõik kobrutised ja plekid, mis on tingitud betooni nõrgumisest läbi vuukide ja plokkide. Peale surveveega puhastamist võib müüritisele teostada mõningast iluravi. 19 Erinevad siseseinad Üldiselt siseseinad jagunevad mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Mittekandvad seinad (vaheseinad) tehakse tavaliselt ühekihilistena kas lapiti või serviti kivist. Serviti kivist sein tuleks üldiselt armeerida. Mittekandvad vaheseinad Tsiviilhoonetes tehakse vaheseinad täiskivist, tööstushoonetes ka õõnesplokkidest. Kandvad vaheseinad Kandvad vaheseinad tehakse kas kividest, täisplokkidest või betoontäitega õõnesplokkidest. Kandvate seinte paksus määratakse arvutusega. Keldriseinad
on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur
Siia kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse: kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekootmust kogu hoone välisseina kõrguses mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses rippuvaiks Ennastkandvate või mittekandvate seintega hoonetes kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad
Maja lihtsalt kestab kauem. Fibo valisin vundamendiks, sest see on kerge, tugev, vastupidav ja kergesti töödeldav, paigaldatav. Sarnast plokki ja vundamendisüsteemi on Põhjamaades (Norras, Rootsis, Soomes) kasutatud juba üle 30 aasta ja see materjal on tõestanud oma sobilikkust. Fibo plokkidest võib ehitada vundamendi ja selle peale kuni kolm korrust (ka raudbetoonvahelagedega). 1.2. Müüritis ehk seinad Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid.
armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust. · Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon (tugisein) soovitatakse pöörduda konstruktori poole, kes arvutaks välja konkreetsed konstruktsioonid. 7.7.3 Fibo kergplokk Fibo müüritist kasutatakse nii kandeseinteks kui mittekandvateks, nii välis- kui siseseintes. Põhimõtteliselt laotakse välisseinad nii, et mört pannakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest - õhkvaheladumine. Kõige parema müraisolatsiooni ja kõige parema kandevõime saavutamiseks võib siseseinad laduda täisvuukidega. Tavaliselt kasutatakse mörti ainult horisontaalvuukides koos vuugisarrusega. Mörti kasutatakse ka püstvuukides, kui müüritis jäetakse ühelt küljelt töötlemata lihtsalt
Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22; h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse
laepaneelid, trepid, rõdud ning piirdetarinditeks kõik seinad, uksed, aknad, vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdetarindid seinad. Välisseinad liigitatakse: a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja katuselt tulevaid koormusi ning tuulekoormust; b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses; c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses; 4 d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge. Z Kui hoone kandvad seinad on asendatud postide ja talade võrguga, on tegemist karkasshoonega. Seinte materjaliks kasutatakse puitu, looduskivi, telliseid, väikeplokke, suur- plokke, suurpaneele.
· Kipstooted on mehaaniliselt suhteliselt kergesti töödeldavad. Vaheseinaplaadid võivad olla kipsit või kipsbetoonist, õõnetega või massiivsed. Neid plaate on Eestis tehtud mõõtudega 800x400mm ja paksusega 80-100mm. Kasutada saab neid kuivades ja normaalniiskusega ruumides mittekandvates vaheseintes. Vaheseinapaneelide mõõdud vastavad seina suurusele. Neid paneele on Eestis tehtud kupsist, saepurust ja liivast, vahekorras 1;1;1. Paneelide paksus 60-120mm. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Kipsplaadid Kujutavad endast 6-22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaadile küllaldase paindlikuse. Plaatide laius on tavaliselt 1,2m ka pikkus 2,4-3m. Eestis kipsplaate ei toodeta. Kipskiudplaadid koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Pappiga neid plaate ei kaeta. Kiudaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatud paindetugevuse, mis on siiski vähem kui pappiga kaetud plaatidel. Plaatide paksus 10-22mm ja suurus 1,2x2,6-3,0m
(välistöödel ja märgades siseruumides). Suured kipstooted sarrustatakse traadiga, nööriga, puitliistudega jne. Traatsarrus tuleb katta mingi korrosioonikaitsekihiga, sest kips soodustab terase korrosiooni. Tähtsamad kipstooted on järgmised: Vaheseinaplaadid. Neid saab kasutada kuivades ja normaalniiskusega ruumides. Neist tehakse mittekandvaid vaheseinu. Vaheseinapaneelid. Neid on Eestis tehtud kipsist, saepurust ja liivast. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Paneelid on servadest ümbritsetud puitraamiga, mis tugevdab paneeli. Raami kaudu saab ka paneeli kandeseinte külge kinnitada. Ukseavad on paneelidesse juba sisse jäetud. Kipsplaadid. Need on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindlikkuse. Eestis kipsplaate ei toodeta. 156 Tuntumad plaadid on Gyproc, Danogips, Norgips jt. Kipsplaate kasutatakse:
annaabi.ee 
