asjakohaste korrektiivsete tegevuste väljapakkumine. Tavaline juhtum- variatsiooni allikas, mis on süsteemile omane ja ennustatav. Ohjediagrammil kujutab see endast juhuslikku protsessi varieerumise osa... ja seda peetakse normaalseks või mitte erandlikuks. Erijuhtum- variatsiooni allikas, mis ei ole süsteemile omane, ei ole ennustatav ja on vahelduv. Võib kuuluda defektide hulka.... Ohjediagrammil seda näitavad puhktid, mis on kontrolli piiridest väljaspool või mittejuhuslikud mustrid kontrolli piiride sees. Kvaliteedijuhtimise plaan- kirjeldab, kuidas projektijuhtimise meeskond hakkab teostava organisatsiooni kvaliteedipoliitikat rakendama. Kvaliteedikontroll (QC)- spetsiifiliste tulemuste jälgimine selleks, et määrata nende vastavust asjakohastele kvaliteedistandarditele ja leida ebarahuldavate tulemuste põhjuste kõrvaldamise teid. Ennetavad tegevused- dokumenteeritud suund teostada tegevusi, mis võivad vähendada
Enamus praktikuid kasutab 67 valimiväliste vigade miinimumini viimaseks sobivaid andmekogumise protseduure. Valimiväliste vigade allikaid ja nende vältimise probleeme käsitletakse detailselt järgmises peatükis (punkt 8.1.) seoses andmete kogumisega. Valimi koostamise meetodid Kõige üldisemalt jaotatakse valimid kahte kategooriasse: · juhuslikud valimid (probability samples) ja · mittejuhuslikud valimid (nonprobability samples). Valimi koostamise meetodite klassifikatsioon on toodud joonisel 14. Juhuslikud valimid Juhuslik valim koostakse põhimõttel, et igal üldkogumi liikmel on teatud tõenäosus sellesse sattuda, valimi elemendid valitakse objektiivselt. Juhuslikku valimit kasutatakse, kui soovitakse hinnata valimi mõju tulemuste täpsusele. Kõige enam kasutatavad meetodid juhusliku valimi koostamisel on: · lihtne juhuväljavõtt (simple random sampling)
Kõige lihtsamaks keskväärtuse hinnanguks on nn. äärmiste väärtuste keskmine. .Klassikalise regressioonimudeli eeldused : 1. Regressioonimudel on korrektne (kõik protsessi mõjutavad sõltumatud muutujad on lülitatud regressioonivõrrandisse ning sõltuva muutuja ja sõltumatute muutujate vahel on lineaarne sõltuvus). 2. Sõltumatud muutujad on üksteisest statistiliselt sõltumatud, 3. Sõltumatud muutujad omavad küllaldast varieeruvust, 4. Sõltumatud muutujad on mittejuhuslikud suurused (ilma vigadeta), 5. Kasutatavad arvandmed on representatiivsed. 6. Regressioonijäägid on normaalsed juhuslikud suurused, 7. Regressioonijääkide dispersioon ei sõltu sõltumatute muutujate väärtusest ning seda regressioonijääkide omadust nim. homoskedastiivsuseks, 8. Regressioonijäägid on omavahel statistiliselt sõltumatud, st. puudub regressioonijääkide autokorrelatsioon. Majanduspraktikas esinevad kõrvalekaldumised regressioonianalüüsi põhieeldustest
ning vaatlustele. Selle suuna rüpest on välja kasvanud mitmed teraapiad ja nõustamise konseptsioonid. (hea) Teooria Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohta, professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Süstematiseeritud väidete kogum, seesmiselt sidus, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, pakub uusi vaatenurki, kontrollitav. Populatsioon – üldkogum; kõik, kellest huvitutakse (nt TLÜ tudengid).
Kasutatakse siis, kui uurija soovib, et valimis oleks esindatud üldkogumi teatud grupid. Üldkogum jaotatakse kihtidesse tema liikmete mõõdetavate näitajate, (nagu vanus, sissetulek) järgi. Edasi rakendatakse iga kihi lõikes juhuslikku väljavõttu. Iga kiht peaks oma struktuurilt olema võimalikult homogeenne ja samas erinema üksteisest. d. territoriaalne väljavõtt. Selle meetodi puhul formeeritakse valim üldkogumist territooriumite juhusliku väljavõtu teel. 7.4.2. Mittejuhuslikud valimid. Mittejuhuslik valimivõtt on subjektiive protseduur, mille puhul ei saa määrata valimisse sattumise tõenäosust. Seega ei saa hinnata ka valimi viga. Korrektse teostuse puhul on mittejuhuslike valimite põhjal tehtud uuringute täpsus sama, mis juhuslike valimite põhjal tehtutega. See meetod pakub uurijale suuremat vabadust ja paindlikkust üldkogumist liikmete valikul. 35
iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel. Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e
iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel. Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid:
- Seal pmst on oluline saada hea 2 ½ tasandi kirjeldus sest siis saab olema tasandi kirjeldus tõene. - 3D objektide äratundmisel on olemas baasfiguurid, 3D objektide kataloog millest pannakse kokku objekt (peatelg, osateljed, kontuuri generaatorid, primitiivid) Biedermani teooria - Koostiskujundeid võib olla erinevate geomeetriliste kujunditega - Kokku 36 baasgeooni (kujundit) millest loome erinevad objektid Objektide osi (geoone) defineerivad mittejuhuslikud omadused: - On mingi teatud sisemine loogika - Kurvilineaarsus - Paralleelsus - Ühine lõppunkt - Sümmeetria - Kollineaarsus - Ja kuna need ei muut vaatepunktist sõltuvalt pole kontuurigeneraatoreid vaja Vaatepunktide sõltumatus objektide äratundmisel kehtib 135 kraadini. Kui vaatepunktide erinevus on suurem siis mitte. (olulised geoonid jäävad varju) Marri ja biedermani lähenemine aitavad aru saada kuidas objekte kategooriate vahel eristatakse
Valimi moodustamine Valim moodustatakse vastavalt uuringuprobleemis määratletud huvigrupile ehk selle alusel koostatud statistilises ülesandes defineeritud uuringu sihtkogumile, uuritavatele alamkogumitele ja soovitavale uuringu täpsusele. Kõige üldisemalt jaotatakse valimi moodustamise meetodid kahte kategooriasse: 1. Juhuslikud valimid ehk juhuvalimid ehk tõenäosuslikud valimid (probability samples). 2. Mittejuhuslikud valimid ehk empiirilised valimid ehk mittetõenäosuslikud valimid (nonprobability samples). Juhuvalim on valim, kuhu sattumise tõenäosus on võrdne ja nullist erinev kõigi huvialuste jaoks. Perfektne juhuvalim eeldab täielikku alusnimekirja ehk loendit, mida aga paljude turundusuuringute jaoks on võimatu või väga raske koostada. Mittejuhuvalimi puhul on valimisse sattumise tõenäosus huvialustele erinev ja osadel võib see olla null
annaabi.ee 
