ühiskonnast(дать возможность вернуться в группу) 3) rehabilitatsioon, tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolli ühiskonnas(anonüümsed alkoholikud) Sotsiaalse kontrolli vormid- on eri tasemel erinevad. On olemas sots.kontroll formaalsed(paseerutavad reeglina form.sots.norm.) ja mitteformaalsed(põhinevad mitteformaalsetel normidel) Mitteformaalne kontroll eeldab “mitteametlikkust” ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides. 1) sotsiaalsed autasud – nt naeratused, heakskiit; 2) karistus – nt kriitilised märkused; 3) veenmine – nt treener убеждение 4) normide ümberhindamine переоценка норм
Diaad kahe inimese vaheline seos. Kõige olulisem, emotsionaalsem. Triaad kolme inimese suhtevõrgustik. Grupisuhted üle 3 suhetevõrgustikud. Püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud toetav keskkond, hoiakuloome. Osalised pole omavahel tingimata tuttavad. Agregaat inimesed on lähedal, kuid isiklikku suhet nendega ei ole. Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne. Suhete klassifikatsioon sisu järgi · Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Meie seosed teiste inimestega on väliselt määratletud, normidega paika pandud. nt: austan vanemaid/allun ohvitserile · Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend suhtevälise eesmärgi saavutamiseks. · Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad suhted. Fokusseeritud teisele inimesele kui isikule. Sõprus, armastus.. · Rituaalsed suhted
inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Suhete klassifikatsioon: formaalne Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Suhtevaegus Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks:
saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Struktuuri eesmärgid: · määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted · struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine - palju suheldakse horisontaalselt, palju vertikaalselt? Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril · on aluseks töötajakesksele lähenemisele - struktuur määrab töötaja positsiooni organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused; · struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine - iga juht peab teadma, mida tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiisemaks muutmiseks. Mõned näited struktuuri põhiskeemidest (erinevused tulenevad organisatsiooni suurusest, vanusest,
Suhete klassifikatsioon: formaalne Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus 20 Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Suhted, kus suhe/seos teise inimesega on vahenidks/instrumendiks suhteväliste asjade saavutamiseks. Nt käin vastiku naabrimehega kaarte mängimas, teades et ta on kuskil firmas tegija; hoian ämmaga häid suhteid selleks, et pärandust saada või et mitte oma mehega riidu minna.
Füüsilise kontakti olulisus! Konrad Lorenz: vermimine Suhete klassifikatsioon: formaalne • Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt- subjekt suhteks • Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel • Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus • Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome • Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi • Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. • Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? • Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. • Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Suhtevaegus • Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks:
Sellistel istungitel arutatakse kõiki valitsuse pädevuses olevaid sisulisi probleeme, kavandatakse lahendused ja määratakse ülesanded ministritele täitmiseks. Neil istungeil kuulatakse ära ka spetsialistide ja ametnike seisukohad ja arvamused või saadud ülesannete täitmise ettekanded või aruanded. Samuti esinevad aruannete ja ettekannetega täidesaatva riigivõimu territoriaalse kohahalduse või valdkonnahalduse regionaalsete struktuuride juhid. Mitteformaalsetel istungitel (pigem kokkusaamised) toimub sundimatu vabaarutelu, millel reeglina ei ole otseseid juriidilisi järelmeid ega ka menetlusreglementi. Need on vabadiskussiooni foorumid, kus arutatakse tulevikukavasid või poliitiste erimeelsuste ületamise või koalitsioonide tegevuse täiustamise võimalusi jne. Sellisteks foorumiteks on näiteks Soome valitsuse nn õhtukooliistungid (iltakouluistunto) ning Rootsi valitsuse päevased lõunakogunemised
osaliselt piiravad. See on õiguse eriline funktsioon; 5) vabaduse kindlustamine igale kodanikule on vaja tagada võimalus oma individuaalsust väljendada, kasutades seejuures enda initsiatiivi ning saada majanduslikku kasu, kindlustades niimoodi oma tulevikku. 4. Sotsiaalse kontrolli vormid ja neid eristavad tunnused. Sotsiaalse kontrolli vormid on eri tasemetel erinevad. On olemas formaalsed (reeglina formaalsetel sotsiaalsetel normidel põhinevad) ja mitteformaalsed (mitteformaalsetel normidel põhinevad) vormid. Lisaks räägitakse ka enesekontrollist (ise annan oma käitumisele hinnangu; õigusteadvuse kujundamine) ja poolformaalsest (ühiskondlikust infost õigusnorm). Mitteformaalne kontroll - (teostab ühiskond; võib siia panna ka õigusnormide kontrolli); õigusvälised normid; normide allikaks on ühiskond ise, normid on täpselt formuleerimata. Tavaliselt kasutatakse seda kontrolli väiksemates sotsiaalsetes gruppides (perekond, sõbrad)
annaabi.ee 
