Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a.
Hoonete halduse osakonna koordineerimisel elamujaoskond: · Korraldab ruumide asustamise ja vabastamise ning vormistab eluruumide üürilepingud. Elamujaoskonnal on temale pandud ülesannete täitmiseks järgmised õigused: · Sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid Eesti Vabariigi, NSV Liidu teiste liiduvabariikide ja välisriikide juriidiliste isikute ja üksikisikutega. · Teha ettekirjutusi eluruumide ja mitteeluruumide mittesihipärase ja ebaperemeheliku kasutamise ja omavoliliste ehituste jms kohta. · Teostada eluruumide ja mitteeluruumide ülevaatust. · Kontrollida eluruumide ja mitteeluruumide kasutamise eeskirjade täitmist. · Nõuda üürnikelt ja rentnikelt ruumide sanitaarremondi teostamist, kehtivate sanitaar- ja tulekaitse eeskirjade täitmist ning elamute sisekorra nõuete täitmist.
Garaazi piirded (seinad, lagi ja siseuks) on tulepüsivusega EI-30. 9.HÜDROISOLATSIOON JA PUIDU ANTISEPTIMINE Kõik puidukonstruktsioonid eraldada kivikonstruktsioonidest 2x isolatsiooni kihiga (nt.ruberoid).Kandvad puitkonstruktsioonid antiseptida. 6 10. TEHNILISED NÄITAJAD 1. Elamukrundi pind 1794,0 m2 2. Eluruumide pind 187,8 m2 3. Mitteeluruumide pind 31,2 m2 4. Kasulik pind = netopind 187,8 m2 5. Kogupind 219 m² 6. Kubatuur 547,0 m3 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD. Ruumi nimetus Eluruumide pind Mitte- Elamispind Abipind eluruumide pind Tuulekoda 3.1 Esik 7.35
· Mitte eluruume ehitati kõige rohkem 2008-ndal aastal. Analüüs: Ehitus ettevõtete ehitus tööd kasvasid kuni 2007-nda aastani ning siis hakkas langema. 2010-ndal aastal saavutasid ehitustööd sama taseme mis 2004-ndal aastal. Valminud eluruumide kasuliku pinna tõus oli 2001-2007 aastani silmnähtav, kuid alates 2008-ndast aastast algas langus ehituses. Mitteeluhoonete tippaeg oli 2008-dnal aastal, kuigi eluruumi pinnad hakkasid 2008-ndal aastal juba langema . Mitteeluruumide pinna langus oli võrdväärne 2002-nda aasta ehitusstatiskikaga. 2.Tarbimine Faktid: · Jaekaubanduse ettevõtte jaemüügi tippaeg oli 2008-ndal aastal. · Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal. Analüüs: Jaekaubanduse ettevõtete suurim läbimüük toimus 2008-ndal aastal. 2009-nda aasta langus oli sama suur kui 2005-2008-nda aastate vaheline tõus, millele järgnes väike tõus 2010-ndal aastal.
Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4
3.2.3. Hoone akustikate esitatavad nõuded [[1]] Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele, min. õhumüra isolatsiooni indeks R' w, dB: Klassiruumide vahel 48dB Heliisolatsiooninõuded vahelagedele, maksimaalsed taandatud löögimürataseme indeksid L' n,w, dB: Klasside(kabinetide) vahel 63dB Üldkasutatava ruumide vahel 58dB 3.2.4. Hoone ruumid Ruumid Pindala, m2 Nr. Nimetus Mitteeluruumide- Tehno- Üldakustatav- Köetav 101 Inventaariruum 38,5 38,5 102 Aula/spordisaal 139,0 139,0 103 Riietusruum 13,6 13,6 104 Riietusruum 13,6 13,6
katlamaja või tehnilise ruumi pindu; Juhul, kui hoone kasutusfunktsioon on seotud tehnovarustusega (nä(näit. telefonikeskjaamad) või teenindab otseselt esmase funktsiooniga seotud tegevust (nä (näit. kinoprojektori ruum, kü külmkambrid ja kaubanduses) arvatakse nende ruumide pind kasulikku pinda; Elamu kasulik pind on eluruumide (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. 17 Tehniliste ruumide pind Tehniliste ruumide pind: pind: kasutatakse hoone ekspluateerimiseks vajalike tehniliste seadmete paigutamiseks: >üle 0.5m2 horisontaalristlõikega tehniliste šahtide pind kui see on korruse tasapinnal kaetud sisseehitatud vahelae osaga (tulekaitse diafragmaga); <0
Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskond, Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut, Siseministeeriumi rahvastiku arvestuse osakond kuigi nad on suures ikkagi kirjutatakse väiksese algustähega ja sellest ei muutu nende kohtade suurus või tähtsus.Seaduste ja õigusaktide nimetused saab kirjutada kahte moodi.Sest tegu on puhtakujuliste nimetustega ja need kirjutatakse lihtsalt väikese algustähega (v.a muidugi kohanimed): põhiseadus, asjaõigusseadus, mitteeluruumide erastamise seadus, Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks jne. Aga ikka kostub et kuidas saab kirjutada väikse algustähega kui põhiseadus on ju nii tähtis, kas tõesti võib seda väikese tähega kirjutada? Mõnel õigusaktil on aga üsna pikk nimetus, mis ei pruugi tekstis hästi eristuda. Siis võib kasutada pealkirjamalli jutumärke ja esisuurtähte, nt ,,Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise
(2006.aasta kasv 5,3%). Ehkki ehitussektori kasv on aeglustumas seoses kinnisvarabuumi lõppemisega, kasvasid investeeringud sektorisse veel siiski 2006.aastal. Eriti kiire oli 2006. aastal kasv avalikus sektori projektide osas (20%). Ehitusettevõtteid on üle 193 000, millest enamus on väike- ja kesksuurusega ettevõtted. Hispaania ehitusturust 31% moodustab elamuehitus, 18% mitteeluruumide ehitus, 26% teede ja muude infrastruktuuride rajamine ning 25% renoveerimine. Euroopa kümnest suurimast ehitusettevõttest on 5 Hispaaniast. 4.5 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2006. aastal moodustas tööstus 17,6% SKP- st ja andis tööd 16%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus
sõlmimisega samasugused õigused ja kohustused nagu lepingu sõlmija. Sealjuures on ka endisel perekonnaliikmel samad õigused, mis lepingu sõlminud isikul. Seega võib endine abikaasa pärast abielulahutust ühises üürikorteris edasi elada ja kellelgi ei ole õigust teda sealt välja tõsta. Iseasi muidugi, kuidas tülli läinud inimesed suudavad ühe katuse all elada. Tihti aetakse üürileping segamini rendilepinguga. Vahe on aga selles, et rendileping sõlmitakse mitteeluruumide kohta, st enamasti ärilisel eesmärgil. Seepärast kaitseb rendiseadus rentniku huve palju vähem kui elamuseadus üürniku omi. Üürniku ja üürileandja kohustused Üürileping peab seaduse kohaselt olema kirjalik. Tavaliselt märgitakse lepingusse ka tähtaeg, aga kui seda tehtud ei ole, siis loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Kuna üürisuhe annab seaduse järgi üürnikule palju õigusi ning ka maksuamet tahab üürisummalt makse saada, siis püüavad korterite
vajalike pindade summa. Kasuliku pinna määramisel ei võeta arvesse ehitist teenindavate ruumide pindu, nagu näiteks trepikoda, katlamaja või tehnilise ruumi pindu. Juhul, kui hoone kasutusfunktsioon on seotud tehnovarustusega (näit. telefonikeskjaamad) või teenindab otseselt esmase funktsiooniga seotud tegevust( näit kinoprojektori ruum, külmkambrid) arvatakse nende ruumide pind kasulikku pinda. Elamu kasulik pind on eluruumide (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. Tehniliste ruumide pind kasutatakse hoone ekspluateerimiseks vajalike tehniliste seadmete paigutamiseks. Liftisahtide ristlõike pindala arvestatakse suletud netopinna hulka nende korrustel, kus liftisaht on kaetud reaalse pinnaga. 17 Suletud netopindade hulka ei arvestata korruse tasandit läbivate valgussahtide ja läbi mitme
l/(s·m2) väljatõmme, l/s väljatõmme, l/s l/s 0,42 1,0 20 15 10 Ventilatsioonisüsteem arvestada vastavalt vajalikule õhuvooluhulgale: arvutatakse summaarne õhuvooluhulk kogu hoone suletud netopinna järgi (0,42 l/(s·m2); arvutatakse summaarne õhuvooluhulk elamispinna (elu- ja magamistubade põrandapinna) järgi (1 l/(s·m2), millele lisatakse mitteeluruumide õhuvooluhulk üldõhuvahetuse järgi arvutatuna; valitakse kahest eelnevast suurem õhuvooluhulk summaarseks õhuvooluhulgaks, kusjuures summaarsest õhuvooluhulgast arvutatud õhuvahetuskordus on maksimaalselt üks õhuvahetus tunnis; valitakse ja jaotatakse väljatõmbed nii, et nende summa võrdub summaarse õhuvooluhulgaga. Väljatõmme lahendatakse sanitaarruumide ja köögi väljatõmbekanalite abil.
annaabi.ee 
