suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATOga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGAga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitteeestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 19992004: kahe Eesti debatt, maksu ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi.
kui Iraagis langes esimene Eesti sõjaväelane. Eitavad vastused on ülekaalus ka viimases, 2007. aasta juunis toimunud arvamusküsitluses. Joonis 1 Kas Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes /kogu elanikkond/ Üldine arvamustrend on tegelikult väheinformatiivne, sest eestlaste ja mitteeestlaste suhtumine välismissoonides osalemisse on olnud kogu aeg peaaegu et vastandmärgiline sama palju kui on eestlaste hulgas olnud missioonide pooldajaid, on olnud mitteeestlaste seas nende vastaseid ja vastupidi. Jooniselt 2 näeme, et eestlaste arvamustes oli missioonide pooldajate ja vastaste osakaal võrdne vaid märtsis 2004 pärast seda, kui Iraagis hukkus esimene Eesti sõjaväelane
aastat ja enam) ja madalama haridustasemega (92% kesk- ja põhiharidusega) kodakondsuseta isikud. Arvestamata on isikud, kes keeldusid sissetulekut avaldamast või ei osanud seda määrata. Neid oli valimis 29%: 27% eestlastest ja kolmandik mitte-eestlastest. HINNANGUD MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE: DISKRIMINEERIMINE VÕI SOTSIALISEERUMISE RASKUSED? Pere majanduslikku olukorda hinnatakse erinevalt. Eestlaste ja Eesti kodanikest mitteeestlaste hinnangud on suhteliselt positiivsed. Eestlastest hindavad oma seisundit vähemalt heaks 39% ning Eesti kodanikest mitte-eestlastest 44%. Kolmandik kodakondsuseta isikuid on samal arvamusel. Kuid Venemaa kodanike puhul peab oma pere olukorda pigem heaks vaid 17% vastanuist, väga heaks ei hinda seda ükski selle rühma esindaja. Hinnangud sõltuvad TP tasemest, järgides sissetulekute jaotumise kõverat. Mitte-eestlastest tervikuna hindab oma pere seisundit vähemalt heaks 34% .
varjatuks (1999. aastal oli 60% juhtudest tegu taskuvargusega). 2000. aasta ohvriuuringu järgi langes 1999. aastal röövimise ohvriks 2,9% küsitletuist. Isiklike esemete varguse ohvriks langes 5,5% küsitletuist. Röövimise ohvriks langes 4% meestest ja 2% naistest. Isiklike esemete varguse puhul oli olukord vastupidine: niisuguse kuriteo ohvriks langes 4% meestest ja 7% naistest. Röövimiste ohvriks langes ligi 2% eestlastest ja 5% mitteeestlastest. Need erinevused on oluliselt seotud mitteeestlaste elukohaga linnades, kus kuritegevus on kõrgem. Isiklike esemete varguste puhul märgatavaid erinevusi rahvuste vahel polnud. 2000. aasta ohvriuuringul paluti viimase viie aasta jooksul röövimise läbi kannatanutel kirjeldada viimast niisugust juhtumit. Vastustest ilmnesid järgmised asjaolud (147 juhtumit; % nende koguarvust): 60% juhtudest õnnestus kurjategijal vara röövida; 38% juhtumeid toimus kannatanu kodu lähedal; 70% juhtudest oli ründajaid kaks või rohkem;
statistikas. Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. Kõik need, kes pärast pikka otsimist on tagasi tõmbunud, kuid siiski põhimõtteliselt sooviksid töötada, nimetatakse heitunuteks. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitteeestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem 17 kui eestlastel, kuid tööotsinguist loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. Aastal olid pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik. Antud töö keskendubki struktuurse tööpuuduse analüüsimisele läbi erinevate aspektide. Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid
paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega · Alamliigid: Demograafiline Hariduspoliitikast tingitud Kapitalipuudusest tingitud Regionaalne Eesti tööturg siirdeperioodil · Suhteliselt madal tööpuudus siirdeperioodil Majanduse kiire ümberstruktureerimine Üldine hõive vähenemine · Palju mitteaktiivseid · Negatiivne migratsioonisaldo Varimajanduse areng · Tsükliline töötus muutus struktuurseks Eesti tööturu probleemid · Mitteeestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest · Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest · Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega · Tööpoliitikale tehtavad kulutused väga madalad · Kutsehariduse madalseis · Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul · Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt Tööpoliitika meetmed · Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine) Uute töökohtade loomine Täiend- ja ümberõpe
Eesti venelaste eurointegratsioonile võib iseloomulikuks saada tendents ,,vaadata Tallinnast mööda" - sellistele ootamatule järeldusele jõudis Andrei Hvostov. Siiski pole seda teemat veel kuigi sageli puudutatud. Eesti venekeelses ajakirjanduses, näiteks ajalehes Molodezh Estonii on kirjutatud, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga peaks olulisel määral muutuma eestlaste suhtlemist venelastesse. Seega eeldatakse mõlemalt poolt, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga parandab siinsete mitteeestlaste olukorda ja lahendab nende integratsiooni probleeme. Üheks arvestatumaks plussiks eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaks olema ka võimalus saada osa Euroopa Liidu rohkearvulistest abiprogrammidest. PHARE programmi kõrval o Euroopa Liidul välja pakkuda ka väiksemaid ja paindlikumaid regionaalse arengu programme. Neist mõningaid on põgusalt tutvustatud ka eesti lugejale. Üsna sageli ongi Eesti ajakirjanduses rõhutatud, et Euroopa Liit toob Eesti
Surmade arv on küll kahanenud 20 000-lt 17000-le aastas, aga ületab ikkagi sündide arvu. Sündivuse langus on toimunud peamiselt põlisrahvastikus, sest tulnukrahvastiku hulgas oli see niigi väga madal. Suremus on langenud aga peamiselt tulnukrahvastiku osas,kus see varem oli väga kõrge. Nii ongi kahe rahvastiku iibenäitajad ühtlustumas. 2007. aastal sündis eesti peredes 11 195 , mitteeesti peredes 4573 last, suri 11372 eestlast ja 5757 mitteeestlast. Niisiis on mitteeestlaste loomulik iive ikkagi veel negatiivsem kui eestlastel. On karta, et kumbki rahvastik ei saavuta nullkasvu ja Eesti rahvaarv jätkab aeglast kahanemist ka kaugemas tulevikus. Üheks tagajärjeks on muide vanuselise koosseisu kiire halvenemine, vanurite suhtarvu plahvatuslik tõus, mis omakorda hoiab suremusnäitajad kõrgel. Rahvastikutaaste seisukohalt on Eesti olukord seega üpris kurb ega saagi lähemas tulevikus paraneda. Eesti rahvastik kahaneb ka väljarände tõttu.
annaabi.ee 
