(rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega). Valgete lüüasaamise põhjusteks olid liitlaste eemaletõrjumine ning koordineerimatus. 7. Millised olid Pariisi rahukonverentsi tähtsamad otsused ja seisukohad? Anna hinnang konverentsi tööle ja põhjenda seda. a) Töötati välja rahulepingud kaotanud ja võitnud riikide vahel. b) Loodi Rahvasteliit. c) Seisukoht Balti riikide osas: Baltimaid käsitleti kui tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. 8. Millised põhimõttelised muutused toimusid pärast I maailmasõda Euroopa pol. kaardil? Too näiteid. 1) Uute riikide tekkimine Näide: Soome, Leedu, Eesti, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Iirimaa 2) Territooriumi vähenemine või suuremine Näide: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa: Alsacee- Lorraine, Taani: osa Schlewigist, Belgia: Eupen ja Malmedy, Austria: osa aladest läks vastloodud Tsehhoslovakkia riigile. 9. Milline oli Versailles' rahulepingu sisu
juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita. I MS tagajärjed I MS oli katastroof. Hukkus 10 000 000 inimest, haavata 20mlj, kellest 2,5mlj jäi vigaseks.
juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita.
keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Lepingud tekitasid uusi pingeid. Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi. Maailma kahe maailmasõja vahel USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas
Pariisi rahukonverents. Olulisemad küsimused, põhimõtted · Valmistati ette rahulepingute põhimõtted Saksamaa ja tema liitlastega · Sõlmiti rahuleping Saksamaaga (Versailles´i rahuleping) · Rahvasteliidu loomine · Uute rahvusriikide Austria-Ungari järglasriikide tunnustamine (Ungari, Tsehhoslovakkia). Poola tunnustamine. · Vene valgekaartlike jõudude toetamine interventsiooniga enamlaste kukutamiseks · Baltimaid käsitleti kui mittebolsevistliku Venemaa osi ei tunnustatud (Rahvasteliit ja enamus riike tegi seda alles 1921) · Konverentsil loodud poliitilist korraldust hakati nimetada Versailles`i süsteemiks (ka Versailles`i diktaat) Pariisi rahukonverents. Eriarvamused võitjate leeris rahulepingute suhtes. Saksamaa Pariisi rahukonverentsil · Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red
Prantsusmaa nõudis ränki kahjutasusid, siis Inglismaa ja USA olid leebemad. Analoogilised rahulepingud sõmiti Saksamaa liitlastega. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu. 27.septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga. 4.juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga. 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Põgusalt arutati Pariisi rahukonverentsil ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kuvandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks
Sõjaväekohustus keelati ja kindralstaap saadeti laiali, lenniväge ja allveelaevu ei tohtinud omada. Kehtisid piirangu ka sõjalaevastiu ja laevade suhtes. Saksamaa pidi tasuma reparatsioonimakse. Balti riikide delegatsioonid viibisid konverentsil mitteametlikult. 1919 aasta kevadel loodi Balti komsijon, mis pidi töötama välja liilasriikide ühise poliitika Baltimaade suhtes. Komisjon käsitles Baltimaid kui televase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Konkreetselt otsustati nii just eesti kohte, ent otsus laienes ka lätile ja leedule. Saksamaa oli kohustatud loobuma igasugustest pretensioonidest territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset saksa-vene piiri. Saksamaa pidi tunnustama ka poola täieliku sõltumatust. Eesti läti ja leedu suhtes sellist nõuet polnud. Baltimaade valitsus kuulutati AJUTISEKS. Kõigi nende lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu
sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõiglased, sest võitjad riigid ei lähtunud lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse, vaid omaenda huvidest. 1919. a. kevadel loodi konverentsil Balti komisjon, mis pidi välja töötama liitlasriikide ühtse poliitika Baltimaade suhtes. See komisjon käsitles Baltimaid kui tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Saksamaa pidi loobuma igasugustest pretensioonidest neile territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset Saksa-Vene piiri. Nende territooriumide edaspidine saatus jäeti lahtiseks. Erandina pidi Saksamaa tunnustama Poola täielikku sõltumatust. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga.
annaabi.ee 
