Kuidas mudeleid liigitatakse. Too näiteid. Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks . Liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Füüsikalise objekti mõiste. Too näiteid väljade ja kehade kohta. Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Too näiteid füüsikaliste nähtuste kohta. Kuidas saab nähtusi kirjeldada? Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel: tabeli abil; graafiku abil; sõltuvust väljendava valemi abil.
Nähtus on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Teada on vaja asukohta ja massi. Kujutades keha ette punktikujulisena, saadakse omakorda keha lihtsustatud mudel, mida nimetatakse punktmassiks. Füüsikalisi objekte eristatakse nelja tüüpi omaduste abil. Millised on need omadused ning too iga omaduse juurde näited juurde! (skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi vaatame järgmine tund, sellega ära veel tegele!) a) Heli ja soojus(mitteainelised objektid) b) Mõjuvad kehi ja omavad energiat (Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõkuva raskusjõu) c) Koostis ja ehitus d) Omadused Uuri mõttega praktilise mudeli loomise näidet õpikust (kumminööri venimine)! See näide on väga heaks aluseks tulevasele hindelisele tööle, kus samuti tuleb jõuda mudelini. Näri ennast sellest näitest nii läbi, et iga etapp on selge.
1. Mis on füüsika üldmudelid? Üldmudelid on objektid, nähtused, suurused. Üldmudelid keha, mida saab arvestada ning punktmass keha mille mõõtmed võib jätta arvestamata. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Objektid jagunevad=Väljad-mitteainelised objektid, mõjutavad teisi kehasi. 3. 4. Väljad omavad energiat/soojust/heli./ Kehad=saame uurida nende ehtiust, koostist, omadusi vastastikmõjusid. Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus
ühekorraga või igakuiselt investeerida ning millised investeerimistooted selle saavutamiseks enim sobivad. Mõisted, mida peaks teadama: Investeering on raha paigutamine eesmärgiga tulevikus saadava kasu eesmärgil. Reaalinvesteeringud - suunatakse ehitistesse, siseseade ja kaubavaru soetamiseks Finantsinvesteeringud on seotud teiste ettevõtete ja asutuste väärtpaberite soetamisega ning üldse väärtpaberite ostmisega. Mitteainelised investeeringud nähtamatu kapitali soetamiseks (raha suunamine teadusesse, uurimistöödesse ja koolitusse, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad). Absoluutne valik peame otsustama, kas antud projekti tasub investeerida või mitte. Võrdlev valik võrdleme erinevaid projekte, et valida endale sobiv Ärilised projektid rahaliselt täpselt mõõdetavad Sotsiaalsed projektid kulud ja tulud ei ole täpselt määratud Investeeringute valimisel arvestatakse:
1. Mis on füüsika üldmudelid,too näited ! Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Aine ja väli 3. Mis on väljad? Kuidas nad meid mõjutavad? Too näiteid! Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu.' 4. Mis on kehad? Too näiteid mikro-, mega- ja makromaailmast! Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; ning omadusi. 5. Mis on füüsikalised nähtused ja nimeta nende kirjeldamise viisid!
3. Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. 4. Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid : Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike
mool, temperatuur- kelvin, voolutugevus- amper ja valgustugevus- kandela. 11.Selgita standardhälbe mõistet (see mõiste kujundatakse graafiliselt) ning oska seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse hindamisel 14.Selgita mõisteid füüsikaline objekt, füüsikaline nähtus ja füüsikaline suurus Füüsikalise objektid on materiaalsed ja eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid: *väljad- mitteainelised objektid- heli, soojus * kehad- ainelised objektid- inimene, päike, kivi Füüsikalised nähtused – füüsikaliste objektidega toimuvad muutused ( kha liikumine, ahju soojenemmine). Füüsikalised suurused- füüsikalised nähtused ja objektid erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest. * nimelised omadused-sugu, maitse , silmade värv * järjestavad omadused- haiguse astmed, juuksevörvise skaala
4.SI-süsteemi põhiühikud SI algseteks põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. 5.Füüsikalised üldmudelid ja objektid. Too näiteid. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha ja ka punktmass. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab
• -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja suurused • Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet. • Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid, koostist, omavahelist liikumist, vastastikmõju, saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. • Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, mida saab esitada kas • - tabelina (üksikute väärtuste paar)
Investeering on majandustegevus , mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt , st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks 1:reaalinvesteering- on rahamahutus , mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks , põhi ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2:Finant ehk portfelliinvesteering on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3: mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks . Puhasinvesteering lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu)
objektidesse eesmärgiga teenida kaumit või saavutada soovitud sotsiaalset efekti. 101) Majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel ehk pikaajaline, tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. 102) Investeeeringute mõiste kaks poolt: kulutatud kapital ja saavutatud tulemus 103) Investeeringute klassifitseerimine 104) Tulenevalt · Investeerimisobjektist (reaalsed, mitteainelised, finantsinvesteeringus) o Reaalinvesteeringud ehk materiaalsed investeeringud (kinnisvara objektid nagu maa ja hooned, materiaalne põhivara, põhi- ja käibekapital) o Mitteainelised (immateriaalne põhivara st investeeringud tarkvarasse, patentidesse, koolitusse, uurimis- ja arendustööks jms) o Finants ehk portfelliinvesteeringud (aktsiad, väärtpaberid)
Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt, st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks: 1.reaalinvesteering- on rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks, põhi- ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2.Finant ehk portfelliinvesteering on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3.mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks . Puhasinvesteering lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu). Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine. Kui
Jätka siia teksti 15 3) KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine hõlmab kapitali paigutamisega seotud otsuseid paljude alternatiivsete võimaluste vahel piiratud ressurssidega tingimuse juures. Investeeringuid võib jaotada: - reaalinvesteeringud (maa, ehitised, sisseseade, kaubavaru soetamine), - finantsinvesteeringud (väärtpaberite soetamine), - mitteainelised investeeringud (R&D, koolitus, keskkonnakaitse, kaubamärgi soetamine) Projektide analüüsimisel tuleks hoiduda arvestamast nende elluviimisel kasutatavate potentsiaalsete finantseerimismeetoditega, st. finantseerimisviis ei ole oluline projekti tasuvuse üle otsustamisel. S.o. investeerimisotsus tuleks hoida lahus finantseerimisotsusest. Mudeli koostamisel arvesta: - kasutatakse üksnes inkrementaalseid (s.o. juurdekasvulisi, vaid hinnatavast
kasutatakse kahes tähenduses. Üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). • Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodusnähtused ehk protsessid (lai tähendus) – eelistatavam • Me usume, et kõik füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, see tähendab – sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. Väljad, Kehad ja Nähtused • Väljad - Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli kutsub esile kõigile kehadele mõjuva raskusjõu, elektriväli mõjutab aga jõuga elektrilaengut omavaid osakesi ja kutsub seeläbi esile elektrivoolu. Väljaliste objektide korral ei ole rakendatavad ruumi ja aja mõisted. Lähemalt tuleb selle põhjustest juttu allpool. • Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks vee molekul kui mikrokeha, inimkeha kui
49 V. Krey. Strafrecht. Besonderer Teil. Bd 1. Stuttgart, 1972, S 262. 32 Altkäemaksu esemena tuleb käsitleda konkreetseid ainelisi väärtusi, raha, varalisi õigusi, varalise iseloomuga teeneid jms. Nende rahaline väärtus või kogus ei ole oluline. Küll ei saa aga altkäemaksuna vaadelda pisiteenuste osutamist. Need ei kujuta endast mitte altkäemaksu, vaid pugemist. Mitteainelised väärtused (nt seksuaalsed teenused) ei moodusta altkäemaksu eset (iseasi, kui nimetatud teenused ja nende eest tasustamine seadustatakse). Altkäemaksu eset tuleb vaadelda kuriteo toimepanemise vahendina (andja või vahendaja) või kuriteo läbi omandatud varana (altkäemaksu võtja) ning see peab kuuluma konfiskeerimisele. 4.4.2. Altkäemaksu vahendus (§ 296) Altkäemaksu vahenduse mõistet kriminaalseadus ei ava. Teooria määratleb vahendajat kui
pikaajaliste st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus Rahamahutuste jaotus: · Reaalinvesteering rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks, põhi ja käibekapitali suurendamiseks, sisseseade ja kaubavaru soetamiseks. · Finants- e portfelliinvesteering rahamahutus dokumentidesse (aktsia, väärtpaber), mis näitavad kontrolli ja juhtimise õigsust teiste varade üle. · Mitteainelised investeeringud kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks, nähtamatu kapitali soetamiseks ( tarkvara), keskkonnakaitseks kasut varad. Investeerimine kitsamalt- ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasvatamine e ainelise kapitali (reaalkapitali) formeerimine. Koguinvesteeringu moodustavad: · Kulutused uutele tootmishoonetele · Seadmetele · tehnika soetamine maaparanduseks jm tootmisvajadusteks · eksisteeriva reaalkapitali remondiks.
annaabi.ee 
