moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. Pilt 1 Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähed on tähed, mis on omavahel seotud. Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige tõlgitsus pidi järgnema alles kahe aastasaja pärast. Enne pidi lahendust leidma küsimus, mis kinnistähed üldse on. Teati, et tähed on Maale palju kaugemal kui Päike ja et Päikese suurus on võrreldav tähtede omaga. William Herschelil õnnestus esmakordselt vaatluste abil tõestada, et on olemas
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Tähed....................................................................................................................................2 Kaksik- ja mitmiktähed........................................................................................................4 Muutlikud tähed...................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Tähed Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad
kääbus. Paisuvalt tähelt hakkab vesinik voolama valgele kääbusele, mis kattub üha pakseneva vesiniku kihiga. Kihi temperatuur tõuseb ja lõpuks tähe pind plahvatab. Valge kääbus ise ei hävi vaid alustab uue vesinikukihi kogumist. Kui vesinikku kogunud valge kääbus plahavatuses ka ise tervenisti plahvatab, on tegu supernoovaga. Kui võiks arvata, et selliseid ükskitähti nagu Päike on enamuses, siis tegelikult on üle pooltest tähtedest mitmiktähed. Mitmiktähed on näiteks ümber üksteise tiirlevad kaks tähte, aga võib olla ka süsteeme, kus kaks kolmiktähte tiirlevad ümber süsteemi massikeskme jne. Täheparved jaotatakse kerasparvedeks ja hajusparvedeks.
Kui tiirlemistasand on vaatekiirtega risti või üsna vähe kaldu, võib tähepaari liikumine olla suuremas teleskoobis hästi jälgitav, on tegemist visuaalkaksikuga. Kaksikute tiirlemistasand võib aga olla üsna kaldu või meie poole serviti , nii et paarilised perioodiliselt teineteise suhtes peitu poevad. Süsteem paistab meile siis varjutusmuutliku (kaksik) tähena. Tsefeiidid- Kõige omapärasemad ja astronoomidele väga kasulikud muutlikud tähed. Kaksiktähed ehk mitmiktähed- 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. Galaktika - süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad
ulatuse - süttib supernoova. Selle käigus mitte ainult ei paisata laiali sureva tähe aine, vaid tähtedevahelise keskkonna suuri ruumalasid läbib plahvatuse lööklaine, mis põrkudes seal asuvate gaasipilvedega võib neis esile kutsuda uute tihendite tekkimise ning neist omakorda võivad saada kolded tähetekke uuele ringile. PILDIL: HKT foto meist 2500 valgusaasta kaugusel umbes 15000 aastat tagasi plahvatanud supernoova -6- Mitmiktähed e. kaksiktähed Mitu tähte on taevas? Palja silmaga loendades umbes 800. Tegelikult on neid enam, kui 1600, sest peaaegu kõik, nii palja silmaga kui teleskoobis punktina paistvad tähed on kaksik- või mitmiktähed. Mõned uurijad on veendunud, et kaksikkuid / mitmikuid on vähemalt 90% ja üksikuid on vaid planeedisüsteemi päiksed, mitmiktähest lahti pääsenud jooksikud või ühtesulanud kunagised kaksikud. Kaksiktähe komponendid tiirlevad ümber ühise masskeskme
tähe valgus: 1)näiv heledus-silmaga 2)tegelik- fotomeeter-seade valguse mõõtmiseks, suhteline heledus-tähe heledus võrreldes Päikesega. Värv sõltub temp. Heledaim Riigel. Klass 0-sinised,temp üle 30 000; B-sinakas-valge, Riigel; A-valged,; F-kollakas-valge; G-kollane Päike, 5000-6000. K-oranzid,M-punased. Kaksiktähed:1)visuaalne-silmaga nähtav 2)optilised-teleskoobiga 3)tõelised-tiirlevad üksteise ümber, varjutusmuutlikud ja spektraalkaksikud-lähedale-kaugele-lähedale. Mitmiktähed:3 -... tähte omavahel seotud. Muutlikud tähed: 1) korrapärased-tsefeiidid, kosmose majakad,mida suurem täht,seda suurem periood. 2)korrapäratud-plahvatavad,novad-väike plahvatus 1.Tähe sünd: kosmiline tolm e. H ja He gravitatsioon, 15 mln kraadi->termotuumareakt. Eluiga sõltub massist. Mo=päikese mass. 10 Mo=1mln, päike elab=10 mrd 2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse
· Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, mood. enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad üksteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti js mitmiktähti tekib harvem. · Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult mitmiktähed. · Elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale marterjali juurde ja suureneb. 5. Nova ja Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht). · Võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksik- või kaksiktähest.
pole tegelikult nii: ka tähtedevahelisi suuri kaugusi valitseb täielikult üks kindel kordaloov jõud - kogumaailmne raskustung, gravitatsioon. Jõud on väike, kuid ajavahemikud on küllalt pikad selleks, et väike jõud avaldaks oma mõju tähtede liikumisele ja asetusele, luues korrapärasust näivasse korrapäratusse. Tekivad gravitatsiooni tungiga seotud tähtede süsteemid, paaris tähest koosnevatest kaksiktähtedest kuni sajamiljardilise Linnutee süsteemini. Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige tõlgitsus pidi järgnema alles kahe aastasaja pärast. Enne pidi lahendust leidma küsimus, mis kinnistähed üldse on; teati küll, et need peavad asuma palju kaugemal meie päikesesüsteemi piiridest, sest aastane Maakera liikumine ümber Päikese ei peegeldunud märgatavalt nende näivais asukohtades: kaugus
*tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M 30000 3000 sinine punane · Heleduse järgi jaotatakse tähed tähesuurustesse (6 tähesuurust). · Hertzsprung Russell (HR) diagramm · Kaksiktähed ehk mitmiktähed 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. 1)visuaalsed avastatakse teleskoobi abil, tiirlemisperiood ja kaugus tehakse kindlaks
ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem. Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult kaksik- või mitmiktähed. Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb. · Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Linnutee on meie galaktika, tuumaks must auk, meie Päikesesüsteem paikneb ühes harus. Meile lähimaks spiraaseks galaktikaks on Andromeeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel.
läbimõõdud on vahemikus 0,01 kuni 300 Päikese läbimõõtu sellest tekkida ühte tähte - kiirgusvõime järgi (mis on seotud tähe suurusega) on tähed jaotatud 7 - sel juhul tekib mitu tähte, mis tiirlevad ümber ühise masskeskme heledusklassi, mida tähistatakse rooma numbritega I VII - kaksik-, kolmik- ja mitmiktähed on maailmaruumis üsana tavalised - I ja II klass ülihiidtähed (ülihiiud) - kui tähe mass jääb alla 1/10 Päikese massist, siis tema temperatuur ei tõusegi nii - III klass hiidtähed (hiiud) kõrgeks, et tekiks termotuumareaktsioon (pruun kääbus)
Antaares(www.miksike.ee) Kaksiktähed Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem. Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult kaksik- või mitmiktähed. Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb. Pildil näed, mis juhtub , kui kaksiktähe moodustavad suur hiidtäht ja Päikese sarnane kollane kääbus. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks.
,,jääd" ega ,,kive", elusorganismidest rääkimata. Kompaktseteks objektideks (valged kääbused, neutrontähed, mustad augud) muutunud aine on ,,mängust väljas". 25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad ,,normaalsed" peajada tähed? Kui mass on üle 100 Päikese massi, siis tähte ei teki. Samuti, kui mass on alla 1/10 Päikese massist, siis ka ei teki (pruun kääbus tekib) 26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui mass on liiga suur, siis tekivad mitmiktähed. Kui mass liiga väike, siis sisetemperatuur ei tõusegi vajaliku 10 mln kraadini, t on liiga madal, näha neid ei ole. Pruunid kääbused. 27. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Vt eespoolt küs 24 + juba ammu enne päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilise elemente. Vähemalt osa massiivsemaid tähti pidi olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetanud. 28
Sinakad tähed 30 000K Enamus tähed asuvadki vahemikus 3000-30 000K, kusjuures sellest enamus on kollased tähed. On olemas ka üksikuid tähti, mille temp ulatub kuni 100 000K. Tähtede suurused(läbimõõt) jagatakse suuruse poolest kolme gruppi: 1. Kääbustähed 2. Keskmised tähed(Päike) 3. Hiidtähed Kõikide rühmade korral kehtib põhimõte: mida suurem rühma täht on, seda külmem ta on(punased) ja vastupidi. Vaata paberit!!! Erilised tähed 1. Kaksik või mitmiktähed osutub, et täpsemal vaatlemisel on olemas kahest või enamast tähest koosnevad süsteemid, millel on olemas ühine masskese, mis liigub mööda tähe orbiiti ning need tähed ise pöörlevad selle masskeskme ümber. Tavaliselt sellises tähesüsteemis üks täht on väga hele ning teisest ka suuruse poolest tunduvalt suurem. 2. Muutlikud tähed seljuhul tähe heledus ajas muutub. Jagatakse kaheks : perioodiliselt muutuvad ja korrapäraselt muutuvad
Kompaktseteks objektideks (valged kääbused, neutrontähed, mustad augud) muutunud aine on „mängust väljas“. 25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad „normaalsed“ peajada tähed? Kui mass on üle 100 Päikese massi, siis tähte ei teki. Samuti, kui mass on alla 1/10 Päikese massist, siis ka ei teki (pruun kääbus tekib) 26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui mass on liiga suur, siis tekivad mitmiktähed. Kui mass liiga väike, siis sisetemperatuur ei tõusegi vajaliku 10 mln kraadini, t on liiga madal, näha neid ei ole. Pruunid kääbused. 27. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Vt eespoolt küs 24 + juba ammu enne päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilise elemente. Vähemalt osa massiivsemaid tähti pidi olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetanud. 28
annaabi.ee 
