Sageli on just inimesed paljude probleemide põhjustadajad. Võtame näiteks globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade hävimine, nälg, maavarade ammendumine, vihmametsade pindalade vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliima muutus, happevihmad, veekogude reostus jne. Uurime lähemalt mõnda globaalprobleemi. Võtame näiteks õhusaaste. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad
peavad andmestikku ülemaailmselt ohustatud liikidest. Eesti punane raamat ehk punane nimistik on Eesti riigi territooriumil leiduvate looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu Eesti territooriumil olevate liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele. Eesti punase nimistiku eesmärk on sama mis ülemaailmse punasel nimistikulgi, st et tuleb jälgida ja hinnata kõiki liike, nende seisundit kõikides tasandites ning pöörata tähelepanu liikide mitmekesisuste vähenemise ohule, üles kutsuda võimalikke ohte minimaliseerima ja alusteaduste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ning korraldamiseks. Esimene Eesti punane raamat Selle koostamist alustati Eesti Teaduste Akadeemias aastal 1975 Eerik Kumari eestvedamisel. Raamat valmis aastaks 1979 neljas eksemplaris, see oli teaduslik käsikirjaline variant. Autoriteks olid peamiselt Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadlased, see sisaldas 259 liigi andmeid
Idee iseenesest valitsema peab õigus, mitte üksikisik, riigivõim peab olema mõõdukas, kodanikuõigused olgu kindlustatud, valitsegu õiglus pärineb juba Platonilt ja Aristoteleselt (Sootak 1997:35). Õigust rakendatakse läbi õigusnormide ehk seaduste. Samas on sotsioloogid välja toonud mitmeid sotsiaalseid tegureid, mis soodustavad seaduste arvu kasvu. Põhiliste teguritena nimetatakse varanduslikku ebavõrdsust, tööjaotust, organisatsioonide mitmekesisuste ja kultuurilisi erinevus. Kõiki probleem püütakse lahenda õigusnormide abiga. Kui ilmneb, et mõne ühiskonnas tekkinud uue sotsiaalse suhte osas õiguslik regulatsioon puudub, jääb vaidlus sisuliselt lahendamata. Varsti luuakse ilmnenud lünga täitmiseks uus norm. Paraku ei suuda seadusloome käia ühte jalga ühiskonna kiire arenguga. Seetõttu tekib järjes uusi (mingil kindlal hetkel) õiguslikult reguleerimata sotsiaalseid suhteid
87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest? Liigilist mitmekesisust kas koosluses või ökosüsteemis võib mõõta erinevatest aspektidest lähtuvalt. Whittakeri järgi alfa, beeta ja gamma diversiteet. Alfa diversiteet näitab mingi kindla ala või ökosüsteemi mitmekesisust. Väljendatakse liikide arvuna. Beeta diversiteet näitab erinevust kahe võrreldud ökosüsteemi mitmekesisuste vahel. Väljendatakse mõlema ökosüsteemi ainuomaste liikide summana. Gamma diversiteet näitab suurema piirkonna kõigi ökosüsteemide liigilist mitmekesisust. Ökoloogilise mitmekesisuse mõõt arvestab liikide domineerimist. Ökoloogiliselt on suur vahe, kas kümme liiki on kõik võrdselt esindatud või moodustab üks liik 90% biomassist ja ülejäänud üheksa liiki kokku 10%. 88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis?
elupaikade kaitsmisel. Washingtoni lepe+ kolm lisa kaitseb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu ohustatud looduslikke taime ja loomaliike. I otseses väljasuremisohus olevad liigid ( umbes 500 looma ja taimeliiki); II liigid kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus aga kontrollimatu kauplemise tagajärjel võivad ohtu sattuda; III liigid kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. Rio lepe(1992) ülesandeks oli tegeleda konstruktiivselt bioloogiliste mitmekesisuste kaitsega. Kasutatakse säästva kasutamise ja säilitamise meetodeid. Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 28. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 29. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks?
elupaikade kaitsmisel. Washingtoni lepe+ kolm lisa kaitseb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu ohustatud looduslikke taime ja loomaliike. I otseses väljasuremisohus olevad liigid ( umbes 500 looma ja taimeliiki); II liigid kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus aga kontrollimatu kauplemise tagajärjel võivad ohtu sattuda; III liigid kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. Rio lepe(1992) ülesandeks oli tegeleda konstruktiivselt bioloogiliste mitmekesisuste kaitsega. Kasutatakse säästva kasutamise ja säilitamise meetodeid. Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 27. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 28. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks?
Washingtoni lepe+ kolm lisa kaitseb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu ohustatud looduslikke taime ja loomaliike. I otseses väljasuremisohus olevad liigid ( umbes 500 looma ja taimeliiki); II liigid kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus aga kontrollimatu kauplemise tagajärjel võivad ohtu sattuda; III liigid kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. Rio lepe(1992) ülesandeks oli tegeleda konstruktiivselt bioloogiliste mitmekesisuste kaitsega. Kasutatakse säästva kasutamise ja säilitamise meetodeid. Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 28. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 29. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks?
Esinesid ka põhjapoolsetel aladel refuugiumid (krüptiline). Põhjapool pakkusid orud kaitset parasvöötme liikidele, lõunapool mäestikud jäävaheaegadel külmalembelistele liikidele. Jääkaru tekkinud pruunkarust ja väle rebasest polaarrebase teke. 14. Seleta või joonista põhiteese saarelise biogeograafia teooriast. Teooria selgitada liikide arvu saarel matemaatiliste mudelite abil. Mudelitest järeldus, et see on bilanss väljasuremise ja immigratsiooni vahel. Liikide mitmekesisuste erinevust saartel seletatakse suuruse ja kauguse abil. Saarte puhul näeb selgelt rajaja efekti. Esmalt on immigrante palju, sest ökonisid on vabad, kiiresti tekib konkurents. Üks kahest sarnasest liigist sureb välja või mõlemad mitmekesistuvad ajaliselt või ruumiliselt. 15. Kuidas muutub populatsioonide eristumisel ema või isapoolsete geeniliinide sorteerumine, missuguse topoloogiaga puud tekivad põlvkondade möödudes?
annaabi.ee 
