üles tõusnud. Mitmel korral ilmutas ta end oma jüngritele, kes tema hakkasid levitama usku Jeesusesse Kristussesse kui Messiasse ja Jumala pojasse kõikide rahvaste juures, nii nagu ta neil käskis. Jeesuse jüngritest apostlitest on tähtsamad kaks, Peetrus, Jeesuse lemmikõpilane ning Paulus, kes sai apostliks alles pärast Jeesuse surma, olles enne kristlaseks pööramist olnud äge kristlaste vaenlane. Paulus alustas misjonitegevust mittejuutide seas, pannes nii aluse kristluse levikule kogu Rooma impeeriumi territooriumil, eelkõige kreeklaste seas. Peetrus asutas esimese kristliku koguduse Roomas, saades selle koguduse piiskopiks (30-67. a.). See on oluline selle poolest, et Peetruse järglastena pidasid Rooma piiskopid end teistest piiskoppidest olulisemateks. See väljendus hilisemas paavsti (papa lad. k. isa, saksapäraselt pabst, eesti k. paavst) institutsioonis. Rooma paavstitooli kutsutakse ka Püha
Toora 73 Titus, Vespasianuse poeg vallutab viimase juutide tugipunkti - Masada kaljukindluse.Seloodid-kindluse kaitsjad (1000 in) teevad enesetapu 4(?) - (5?) Arvatavalt sünnib Jeesus Kristus I (1.)a Kristliku ajaarvamise algus. Mille võttis kasutusele Dionysius Exiguus 525 ndal-aastal 14 Augustus sureb. Kesiriks saab Tiberius 29 Heroodes laseb Salome õhutusel hukata Ristija Johannese (Luuka 3.1..). Jeesus Kristus alustab oma misjonitegevust 30 Kõige tõenäolisem Jeesuse surmaaeg(reede, 7.aprill) 63 Rooma hävitab Popmpeiuse juhtimisel juutide Hasmonea 64 Rooma põleb. Arvatav süütaja Nero, kes süüdistab (Makabeide) riigi ja vallutab Jeruusalemma süütamises kristlasi.Paljude hiljem hukatute seas on ka 66 Algab Esimene Juudi sõda (66-70/73) apostel Peetrus (-67) 70 Peale 139-päevast piiramist vallutavad roomlased Jeruusalemma.
eespalvetaja; meestel peab pea kaetud olema; pühapildid ja pühakujud puuduvad, sest jumalat ei tohi kujutada; sünagoogides on looduspildid,viinamarjakobarad, granaatõunad; Iseloomulikud tunnused etniline religioon, põhiliselt juudid; tõenäoliselt vanim olemasolev monoteistlik religioon; usu tuumik on kümme käsku; tingimusteta monoteism; juudid on väljavalitud rahvas; õiglane tasu ja karistus pärast surma; tulemas on Messias; misjonitegevust ei toimu Peasuunad puuduvad Pühakiri Tanach; selles sisalduvad Toora, Nebiim ja Ketubiim; Tanach on nagu Vana Testament, Toora on nagu 15 Moosese raamat; Toora loetakse ühe aasta jooksul läbi; seda tohivad teha kõik meessoost koguduseliikmed; Toora on esemena püha, seda ei tohi puudutada; tähtsuselt teine raamat on Talmud Rajaja puudub Pühad paigad Jeruusalemm; Nutumüür Iseloomulikud riitused ümberlõikamine Islam:
sajandil moodustunud Leedu suurvürstiriigile paganluse kuni 14. sajandi lõpuni ning lõid tagasi Saksa ordu vallutuskatsed. Preisimaa hõimude vastupanu ordule kestis 13. sajandi lõpuni. Soome ala allutati 12. sajandi lõpust kuni 14. sajandi alguseni järk-järgult Rootsi poolt. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis 1170. aastatel Taanis ja kelle puhul on oletatud ka misjonitegevust Eestis, ehkki seda ei saa arvatavasti tõestada. Poliitilisi tagajärgi Eesti ala jaoks Fulco tegevusel polnud. Tema abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes võis olla eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus koos Saksa kaupmeestega Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid
ilmutus inimkonnale. Peaaegu kõik, mida me temast teame, sisaldub neljas tema elukäigu ja õpetuse kirjelduses (evangeeliumis), mis leiduvad Uues Testamendis. Jeesust nimetatakse Naatsareti Jeesuseks, Jesua/Jehosua. Jeesus on inkarnatsioon ,,sõna sai lihaks" ühtaegu nii inimene kui ka jumal. Ta oli nii inimese kui ka Jumala poeg. Õppis kohalikus sünagoogikoolis. Oli ametilt puusepp. Jeesus sattus vaimulikule teele tänu oma sugulasele Ristija Johannesele, kes tegi misjonitegevust. RISTIJA JOHANNES ristis, pesi inimesi (vaimselt, füüsiliselt) viis selle läbi ka Jeesusega (Jordani jões). Kutsus Iisreaeli rahvast tagasi pöörduma Jumala juurde ja ristis neid, Jordani jões. Jeesus ühines tema järgijatega, ta ristiti ja ta hakkas ka ise jutlustama. Jeesus oli tervendaja, mingit keerukat rituaali ei olnud, aitas seal kus abi vajati. Teda teati kui kurjade vaimude väljaajajat, kes tõrjus neid lihtsa käsusõnaga. On imetegija tervendab
Vanarootsi – see periood algas umbes aastal 800 pKr. ja lõppes umbkaudu 1526 ning hõlmab seega viikingiaega ja keskaega. Eesti ja Rootsi suhetest annavad kirjalikku tunnistust need Rootsi ruunikirjad, kus on mainitud Eestit, Virumaad, Saaremaad, Ruhnut või mõnda Eestisse sõitjat. Viikingiajal olid eestlaste ja rootslaste suhted sõjalised ja kaubanduslikud. Keskaegsed kontaktid olid juba palju mitmetahulisemad. Rootsi piiskopid tegid misjonitegevust Läänemere idakalda paganate hulgas. Sellest ajast on tekkinud palju sselleteemalist sõnavara. Rootslane oli eestlasele palju lähedasem kui sakslane ja see lähedus võis soodustada rootsi keelest eesti keelde laenamist. Vanarootsi laensõnade puhul on probleemiks nende eraldamne vanapõhja laenudest, ses vahel puuduvad siingi keelelised kriteeriumid. uusrootsi ehk riigirootsi – Eesti alad läksid järk-järgult Rootsi võimu alla. Rootsi aeg tõi endaga kaasa Eesti lähenemise Rootsile
Braniewo seminar, kus hakatakse ka kasvatama vaimulikke misjonitegevuseks. Vilniuses ka, aga seal kasvatati peamiselt Leedu tarbeks vaimulikke. Antonio Possevino käis välja idee, et kasvatatud vaimulikud tuleb saata Liivimaale, Põhjamaadesse ja Venemaale, kus pidi lahti minema aktiivne misjonitegevus. Õigeusklasi käsitleti kui skismaatikuid. Kui hakatakse Liivimaale rajama kolleegiumie, siis Tartus pidi hakatama alustama misjonitegevust Soome, sest keel on sarnane. Taastada oli vaja Tartu piiskopkond ja Riia peapiiskopkond, aga seda ideed kuulda ei võetud. Sai alguse hoopis Võnnu piiskopkond. Nõuti, et linna peakirikud tuleb anda katoliiklikeks kirikuteks. Augsburgi usutunnistuse diskrimineerimine. Katoliku kiriku kasutamiseks antakse neile vajalikke hooneid jne. Leitakse 12 jesuiidi preestrit, kes tulevad Liivimaale. Neist 4 Tartusse.
Valdemar II konkurentsis bremenlaste väikese ringiga kaotas. Kogu selle asja juures 12. saj ja 13. saj alguses mängisid olulist rolli tsitertslased (Berthold, Dioderich, Bernhard von Lippe?), samal ajal tegelikult katolikus kirikus polnud inimesi, kelle töö oleks misjonitegevus olnud. See probleem kerkis eriti tugevalt esile ketserlike jutustajate puhul 13. saj algus?. See, mida tsitertslased Liivimaal tegid, et nad läksid kloostrist paganate keskele misjonitegevust tegema oli ränk eksimus tsitertslaste ordu järgi. Tegemist on lubamatu distsipliini rikkumisega. Alles kerjusordude loomine andis katolikule kirikule inimesed, kelle tööks oli misjonitöö tegemine. Dominiiklased ja frantsisklased on juba 30. aastatel Liivimaal tegevad - tõrjuvad misjonitöö puhul tsitertslased kõrvale. See periood 13. saj alguses kannab Eesti ajalookirjanduses nime Eestlaste muistne vabadusvõitlus. 13. saj alguses
kihelkonna aadlikel on õigus kaasa rääkida oma kihelkonna kirikuelu juures). Kirikuelu kui selline iseseisvub, muutub sõltumatuks (1686. aasta Rootsi kirikuseadus seadis kõige kõrgemaks kirikuelu juhiks Rootsi kuninga), nüüd enam sellist ülemvalitsejat kirikul ei olnud (tsaar oli õigeusklik ja ei tundnudki kirikuelu küsimuste vastu oma provintsides huvi). Provintsides on tolereeritud ka kreeka katoliku kirik ehk apostellik õigeusk. Misjonitegevust õigeusklike poolt ei toimunud. Õigeusu kirikud vaid kindlale sihtgrupile, aga mitte veel elanikkonnale. Kui 1686. aasta kirikuseadus välja kuulutati, ei levinud provintsidesse eriti kiiresti. Eestimaal rakendati 1692. aastal ja Liivimaal 1694.-95. aasta algus. Vaatamata sellele, et kohalikud olid sellele vastu, hakkab seesama kirikuseadus reguleerima kirikuelu. Kehtib kuni 1832. aastani. Siis võetakse ette kirikuseaduse muutmine (puudutas protestantlikke uske)
29 dets 1584 muutus 8. jaanuariks 1585. Segadus kirikupühade tähistamisega. 1585 a leiab trükivalgust katekismus, ek seda säilinud ei ole , aga on säilinud katekismuse trükiarv. Teada et seda on levitatud pakkide kaupa. Läti on säilinud. 1585 a Vilnuses trükiti 998 e k eksemplari. 1585 kirjutas Antonio Possevino ,, Kiri Mantova Hertsoginnale" <- võiks lugeda. Possevino räägib oma muljetest liivimaal, annab ülevaate siinsest religioonist, jesuiitide misjonitegevust, räägib valitsevast ebausust. Kohalikesse rahvastesse suhtub sümpaatiaga. Ilmuvad kordustrükid. Uus algus raske, uusi vaimulikke raske leida, 1650 a vangide vahetamine, kes ellu olid jäänud anti poolakatele üle. Vangi sattus ka ainuke teadaolev eestiga seot mees Johannes Esto( ilmselt eestlane, vangis sureb). Agenda Parva 1622 a trükitud , tegemist on praktilise käsitraamatuga vaimulikele. Tekstid eesti ja läti k ,ette nähtud preestri töö hõlbustamiseks. Fabianus Quadrakanus
annaabi.ee 
