Krossi "Väljakaevamised" tegevus toimub 1954. aastal. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk. Ta on hea jutuvestja, Mirk oskas alati jutu huvitavaks teha, kui ta mõne tuntud inimesega rääkis. Ta oli ka natuke norija tüüp, sest kui talle midagi ei meeldinud, siis ta hakkas kohe selle inimesega norima. Peeter tuleb Siberist tagasi ja alustab tööd arheoloogilistel väljakaevamistel ja sealt leiab ta ühe libelli, mis on Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimus ja see on kirjutatud 700 aasta eest. Libelli võtab ta enda kätte ja laseb selle ära tõlkida. Lõpuks
pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes
1984 ,,Professor Martensi ärasõit"- romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :"Rist" (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); ,,Väike Vipper" gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora), ,,Toru" (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); ,,Stahli grammatika", ,,Vandenõu", ,,Silmade avamise päev". 1990 rom. ,,Väljakaevamised"- tegevus 1954.a
pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust. Andres kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1b Viljo Kozlovski ,,BIOS" Referaat Juhendaja:Argo Mirk Uuemõisa 2007 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 ..............................................................................................................................................6 Erinevad sätted ja valikud.......................................
Väike Vipper seadis enda eesmärgiks jõude neljade-viite ehk cu laude´ga lõpetajate hulka . Kahjuks rikkus selle saavutamise prantsuse keele õpetaja , kes oma nõmedatele põhimõtetele toetudes ei pannud talle nelja, vaid kirjutas tunnistusele peaaegu põhjendamatu kolme .See morjendas Vipperit niivõrd, et poiss otsustas läbi silmuse endalt elu võtta. Tänu ema pealesattumisele ei jõudnud ta õnneks soovitud tulemuseni jõuda. Noorhärra Mirk suutis Vipperit külastades talle selgeks teha, et tema motiivid selliseks otsuseks polnud piisavad. Kõige tipuks lahkus ka härra Ledoute prantsusmaale ja keegi ei pidanud teda ena nägema. Autor üritas meieni tuua, et alati ei saa seda , ida soovitakse, kuna maailas leidub igasugu idioote, kes meie elu raskeaks muudavad. Siiski ei tohiks lasta end sellest mõjutada, sest vaid me ise teame, kui hea me milleski oleme ja mida väärime, kui teised ei oska seda tunnustada on viga neis. 2
1944. aastal peetakse klassi kokkutulekut, kus tuleb arutusele poiste saatus. Osa on jäänud kodumaale, osa mobiliseeritud, vangistatud või küüditatud või eri pooltel sõdides hukkunud. Wikmani gümnaasiumi klass on kogu Eesti saatuse sümbol. 1995. a valmis romaani põhjal 12-osaline seriaal. Romaan "Väljakaevamised" (1990). Tegevus toimub 1954. aastal, aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja - Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimust. Andreas kirjutab päevikuvormis, kuidas ta jõudis tõdemusele, et mõõgaga ristiusu pealesurumine kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk,
mina lehvitan nii, nii." · Lehvitada võib nii mõlema käe kui ka jalaga emmele, vanaemale, vanaisale, sõpradele või lemmikloomale. UURINGUTE ANDMETEL aitab lapse ja vanema vastastikune emotsionaalne side lapsel end turvaliselt tunda ja kiiremini õppida. Lehvitamise harjutamiseks on mitmeid võimalusi. Peagi oskab laps juba ise lehvitada. HÜPITUSMÄNG · Hoia last toas ringi liikudes süles ja laula järgmist laulukest: "Mirk-mark maad mööda tirk-tork teed mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa, tirrdi!" · Jõudes sõnani "tirrdi!", tõsta laps kõrgele õhku. Võta laps kaissu ja anna talle musi. UURINGUTE ANDMETEL ergutab lapse süles hoidmine ja paitamine tema aju tootma kasvamiseks vajalikke hormoone. Liigutuste ja muusika kootoime stimuleerib mõlemat ajupoolkera. RONIME! · Kuhja põrandale patju ja tekke.
annaabi.ee 
