minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige lossid. Neid oli mitu tükki kuid kõige kõige tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest. Peale luksuslikult asustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultiseruumide olid lossides ka töökodad, viljasalved ja muud toad. Kõik lossiruumid
1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga
tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad.
kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon Sõjaline üleolek tänu hobustele ja kaarikutele; Kreeta saare vallutamine; võeti omaks minoiline kultuur ning kohandati kreeta lineaarkirja oma keelele; Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massivsetest kiviplokkidest nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega; iga suurem loss omaette riig keskus; Kreeklased võtsid minoilisest kulruurist palju omaks nagu : lineaaerkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Kangelaseepika Trooja sõja lugu: Trooja kindluse vallutamine;Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Achilleus tappis troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peai ise Parise noolest tabatuna.Puuhobune. Kangelaseeposed ,,Odüsseia" ja ,,Ilias". Homerose kirjutatud 3
Mükeene kultuuri allakäik: ~1 200 eKr. - algas Vahemere idaosas ulatuslik rahvasterändamine. Samal ajal tungisid Kreeka lõunaossa uued kreeka hõimud ( doorlased? ) Mükeene tsivilisatsiooni lossid purustati järgnes kultuuri kiire allakäik ÜLESANNE Mükeene kultuuri iseloomulikud tunnused: VALDKOND SARNASUSED MINOILISE ERINEVUSED KULTUURIGA MINOILISEST KULTUURIST Losside kultuur 1) Koguti põllumajandus 1) Lossid olid kindlustatud, saadusi lossi salvedesse. kasutati hobukaarikuid. 2) Lossid olid usukeskused ja 2) Puudusid mandri losside kultusepaigad. ümbert suuremad linnad. 3) Valitseja asupaik, seega 3) Lossides paiknesid veel
3.1. Mükeene tsivilisatsiooni (u 1600 1100 eKr) algus: III aastatuhandel eKr rändlesid Mustast ja Kaspia merest põhja poole jäävatel stepialadel indoeurooplaste hõimud, kes kasvatasid ka hobuseid ning kasutasid vankreid. Umbes III ja II at vahetusel eKr algas nende väljaränd. Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. 3.2. Mükeene kultuuri lossid: Nagu minoilises kultuuris olid ka Mükeene kultuurile omased lossid. Paljudest neist
kindlustatud. 7 Mochlos Mochlose kaluriküla asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres Agios Nikolaose ja Sitia vaheliselt maanteelt 4 km mere poole. Tegemist on saarega, mis minoilisel ajal oli veel maaga ühendatud. Saarel on varaminose IB - hilisminose IB linn ning varaminose IB - varaminose III kalmistu. Esimest korda kaevas siin ameeriklane Richard Seager (1908). Suurima osa minoilisest asustusest, mis praegu Mochloses on näha, moodustavad hilisminos I linna varemed. Samal perioodil (1600-1450 eKr) on ka Mochlos täieti maha jäetud ja seda ei ole enam uuesti üles ehitatud. Vt Mochlose kohta põhjalikumalt: 8 Lato Lato asub Ida-Kreetas, Agios Nikolaosest 10 km Kritsa poole ja sealt veel 3 km edasi. Lato on üks tähtsamatest dooria linnadest Kreetal. Linn on ehitatud looduslikult kaitstud kohta kahe
väikesed jumalad kujutasid ühte suurt jumalannat, nö emajumalanna (Attis). Ehk ühel jumalannal palju ilminguid. Praegu ei arvata, et see oli monoteism, kuna sel ajal seda lihtsalt ei olnud ja oli ikka erinevaid jumalaid- jumalannasid. Kirjalikes tekstides jumalused Lineaarkirja A-d on leitud kultuslikelt esemetelt, aga ei ole loetav. Jumalanna Assasara, vb seotud Asheratiga (kõlal põhinev). Lineaarkirja B tahvlid, mis tulevad Kreeka vallutustega ei anna infot minoilisest kultuurist eriti. Samas ol isee kreeklaste religoon, aga võib arvata, et need olid ikka natuke seotud ja ehk kajastas see ka natuke minoilisest kultuuri. Tahvlid, mis ütlesid, kellele toodi ohvreid: Laburinthos potnia- Labürindi Ema. Knossose loss kui labürint Knossose lossi emand. Sealt võib edasi spekuleerida, et see Kreeka mütoloogia järgi oli Minose tütar Arianne. Atanapotnia- Ateena Emand. Kas see on imporditud jumalus või juba varem seal austatud jumal? Ateenaga seos?
tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad.
tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) Mükeenelased sõjakamad.
ditürambid on kaduma läinud. Alkman (VII saj. II pool e. Kr.), joonia lüürik. esimene teadaolev koormeister. Orja poeg, elas Spartas. Kirjutas dooria murdes usulisi neidudekoori laule (partheneia), õpetas need ise lauljatele selgeks; koorid esitasid neid jumalate auks korraldatavatel pidustustel tantsu ja muusika saatel. 36. Arhailise ajajärgu religioon (müstilised kultused, orfism) Zeus oli peajumal, keda austati erinevate funktsioonide täitjana: juba minoilisest ajast äikesejumalana, Tessaalias viljakusjumalana (sest vihmapilved tulid Põhja-Kreekast, Olümpose kandist), põhjapoolsetel hõimudel pidi ta seostuma indoeuroopliku selge taeva jumala Dyausega. Elises peetud olümpiamängud olid välja arenenud Zeusi kultuspidustustest. Legendi kohaselt algatas mängud Herakles oma isa auks; üks peaalasid, kaarikutel võidusõit oli pühendatud Zeusi pojapoja Pelopsi mälestusele, kes võitis oma tulevast äia Oinomaost kaarikusõidus (vt. nr
annaabi.ee 
