(kuus), seitse (seitse), katessa (kaheksa), ütessa (üheksa), kümme (kümme), üitstõist (üksteist), kaitsteist (kaksteist), miljun (miljon). (Ilves, 2010) Hääldus: alates kolmandast silbist a ja ä > e, vokaalide kadu rõhututes silpides, pronoomenites esilbi järel n-i kadu, klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel. Morfoloogia: imperatiiv keeldkõnes –da infinitiivi kujuline, sünteetilised vormid minevikulise tingiva kõneviisi puhul, hVn-lõpulised seesütleva käände vormid mõnedes adverbistunud vormides, e-tunnuselised mitmuse vormid. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Kasutatud allikad: Halliste valla koduleht http://www.halliste.ee/?id=1162 külastatud 12.05.2014 Ilves, Kristi 2012. Mulgi keele ja kultuuri õpe üldhariduskoolides. Magistritöö. Ilves, Kristi. Mulgikeele tüüvihk. 2010. Tallinn: Aktaprint. Kangur, V. Halliste valla elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002
Ettepanekute puhul peaks tegema mitu alternatiivset ettepanekut. juhtkond võtab vastu otsused. Kui analüütik annab vaid ühe ettepaneku siis on ta juhi eest võtnud vastu otsuse. Raamatupidamine ehk finantsaruanded Tavaiselt koostatakse analüüs raamatupidamise põhiaruannete alusel, kuid vajadusel võib kasutada ka nendega seotud muid aruandeid. Raamatupidamis bilanss kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud hetke seisuga rahalises väljenduses. Tegemist on minevikulise aruandega, sest ta koostatakse eelndvate näitajate põhjal. Bilanss on vajalik selleks, et koostada selle alusel finantsanalüüs ja hinnata ettevõtte olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali. Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast.
raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub. Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad, riigiasutused). Info välitarbijad saavad peamise osa sellest finantsaruannetest. Aruanded annavad minevikulise info.Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse ülesandeks. Finantsarvestuse alane tegevus on reguleeritud eelkõige riiklike õigusaktidega. 2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõtte tegevuse hindamiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks.
Audiitortegevuse olemus 08.11.2010 Audiitortegevus on üks majandusarvestuse liikidest, ja majandus arvestus sisaldab veel järgmisi liike: 1) Finantsarvestus - mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud välistarbijatele(aktsionär, krediidiasutused, riigiasutused). Välistarbijad saavad infot eelkõige finantsaruannetest. Finantsaruanded on aga minevikulise iseloomuga, ja seetõttu ei pruugi nad hetke olukorda täiesti õigesti kajastada. Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega. 2) Juhtimisarvestus seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt, ettevõtte tegevuse plaanimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestamisega
olukorda – tegevus on toimunud minevikus ning võib kesta edasi olevikus ja tulevikuski. Nt Ma olen elanud Tammelinnas. Selles klaasis on midagi segatud. Minevikuline sündmus võib kõnehetkel jätkuda, kui sellele viitavad kestust märkivad ajamäärused, nt Ma olen teda kaua kõrvalt jälginud. 4) Pluskvamperfekt e enneminevik moodustatakse olema-abiverbi imperfektist ja mineviku partitsiibist. Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse. Sündmus võib vaatlushetkel jätkuda, kui sellele viitavad ajamäärused, nt Siis oli ta juba viis aastat õpetaja olnud. 5) EKGs nimetatakse tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldise ajavormina preteeritumi e üldminevikku, mis märgib vaid sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti spetsiifilisi tähendusi. Eraldi tunnus puudub. 20. Tegumoekategooria.
Lisaks väljendab see ajaliselt piiritlemata tegevust, eesti keeles ka tulevikku. Kirjutaja nõustub kellegi teise mõtteid edasi andes tema arvamusega. Lihtminevik väljendab tegemise või juhtumise minevikulist ja lõpetatust. Lihtminevikku kasutatakse, viidates: a) varem avaldatud uurimustele, b) oma uurimuse senisele käigule. Lihtmineviku kasutamisel on niisiis tüüpiline omalaadne spetsiifilisus, tuntus, ainukordsus. Kirjutaja ei võta eelnevate uurijate seisukohti. Täisminevik minevikulise ajavormina väljendab nagu lihtminevikki tegevuse toimumist enne nüüdishetke, kuid erinevalt lihtminevikus on tegevus kestnud praeguse hetkeni või sel on teatav tähendus veel praegugi. Täisminevik näitab selgemini kui lihtminevik allika olulisust kirjutajale, ehkku päris selget vahet siin polegi. Enneminevik väljendab, et tegevus on toimunud enne kõnes olnud või mõeldud aega või on kestnud selle ajani. Andmed on saadud mujalt, tegemist on refereeritud infoga. (2004: 277 280)
kohaselt tuleb uurida ka esitlusviisi. 90ndate aastate eesti folkloristikas olid väga tugevad vaidlused selle üle, milline tõlgendusviis oleks õige. Enne 1960ndaid aastatid käsitleti rahvaluulet minevikuna, sajandi teisel poolel saadi aru, et rahvaluule on olemas ka tänapäeval, pidevas taastekkimises. Rahvaluule staatiline ja dünanaamiline käsitus Dünaamiline käsitlus ei lase rahvaluulet käsitleda ainult minevikulise asjana. Paradigmavahetus rahvaluule olemasolu mõistmises: Veel 1960ndail eeldus, et nn. rahvaluuleaeg saab otsa ning seda hakkavad hävitama: - hernhuutlus (vaga eluviis) - kirja tulek (kuna rahvaluule on suuline, siis ilmselt peab kirjaoskus seda hävitama) - haridus (seotud kirjaoskusega) - linnastumine - moderniseerumine - jms 1970ndail väited, et ühiskonna muutudes rahvaluule muutub (mõned zanrid muutuvad, võtab
Mitte ainult välised asjaolud, vaid sisemised kvaliteedid ka, mida võiks kolmanda punktina rõhutada: see on modernistlik proosa, aga siin on mitmeid jooni sisse kodeeritud, mis modernismi ja realismi omavahel lepitavad. Siin ei teki suurt tüli vana traditsiooniga. Antud kirjandussituatsioonis on kõige esimesemaid asju see, et mis lepituse tingis, on see, et ta tegeleb pagulusproosale tüüpilisele meenutusliku-minevikulise ainesega. Tekstide põhitegevus toimbu 1930-40ndate Eestis, eriti Tartus. Seda tüüpi meenutuslikkust, mida lugeja ootas, suutis Kangro pakkuda. Draama 1968 "Merre vajunud saar" Kangro on tegelenud kõikvõimalikel ja -võimatutel aladel. Looming võidab elu, kõik on kaetud unenäo hämara uduga. Pagulasluule + eneseteraapilised funktsioonid: võib avalduda ühelt poolt nii, et kirjeldatakse oma seisundit ja püütakse seda lahti kirjutada. Teiselt poolt püütakse ennast lohutada.
annaabi.ee 
