suhtes.Happevihmad onjust viimastel aastatel põhjustanud märgatavat kahju paljudele ajaloolistele ehitistele üle kogu Euroopa. Kaltsiumkarbonaadi reageerimisel happe lahusega eraldub mullidena süsühappegaasi.Seda reaktsiooni saab kasutada kaltsiumkarbonaadi kindlakstegemiseks. Tema lahustuvus vees on tühiselt väike.ometi lahustub lubjakivi pikkamööda loodusliku vee, mis sisaldab lahustunud süsinikdioksiidi (süsihappet), toimel. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Paekivi on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on
kuni punakasmusta pinnaga, kuid nende värske murdepind võib olla hele- või tumehall, harva isegi valkjas. Peeneteralises põhimassis esineb rohkearvuliselt hõbedaselt läikivaid, tumedaid, alla ühemillimeetrise läbimõõduga kerakesi kondreid. Mõnedel jämedateralistel kivimeteoriitidel kondrid puuduvad ja neid nimetatakse akondriitideks. Raudmeteoriidid koosnevad 5-15% niklit sisaldavast ehedast rauast. Mineraloogiliselt iseloomustab raudmeteoriite mitmete, ainult neile omaste mineraalide olemasolu. Näiteks kamasiid, teniid jne. Kiviraudmeteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes osades nikkelrauda ja silikaate. Tavaliselt on need meteoriidid kildja kujuga. Neil on hästi märgatavad tasandunud pinnad ehk tahud. Tahkudel võib esineda madalaid sulamislohukesi ehk regmaglüpte.
Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir
kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub Lontova lademe koosseisu. Mineraloogiliselt koosneb sinisavi peamiselt savimineraalidest illiidist ning segakihilisest illiit-smektiidist. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.
TARDUMINE marmor sulamine MAGMA Joonis 12. Kivimiteringe Kivimiteringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Joonis 13. Geoloogiline aineringe ehk kivimiringe Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO 3). Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes
Ilmselt sisaldub seal lisaks ka sulamistemperatuuri alandavat hapnikku, muidu ei oleks välistuum vedel. Vedel ei tähenda siin vedelat nagu vesi vaid pigem viskoosset nagu mesi. Välistuuma vedel materjal ei seisa paigal vaid liigub, tekitades sellega Maale magnetvälja. Tuuma pind ei ole tasane, sellel leidub mitmekilomeetrise amplituudiga kõrgendikke ja lohke. 2. Kivimid Liivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunud liivast, ning on enamasti kihiline. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi lubjakivi,dolomiid ja mergli rahvapärane nimetus.Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit
(biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes. Järvelupja esineb Eestis paljudes piirkondades kasutatakse Lõuna-Eestis happeliste muldade lupjamiseks.
MUSKOVIIT Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal. Muskoviit koosneb õhukestest lehtedest, on läbipaistev, ühtlaselt kollakas, hallika või roheka tooniga. Keemiline valem:KAl2(AlSi3O10) (F,OH)2 LIIVAKIVI Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim, mis kuulub purdkivimite hulka Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. LUBJAKIVI Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim
kantud Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Tuntumad eesti paekivi on: lubjakivi ja dolomiit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes
põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstus es, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on enamasti kihiline, sageli esineb põimkihilisus. Kasutatakse ehitusmaterjalina - treppide,
jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud. Kivimid Lubjakivi Valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Basalt Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline tardkivim. Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist
Tänapäeval lisandub inimtegevuse mõju Saaremaal väga mutte ei ole. Mullad on väga erinevad. Moreenkate on erineva paksusega ,,Talupojatarkus" ka tasasel maaal pole muld ühetaolise viljakusega Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis tsandikel, suured külapõllud jaotati talude vahel: riba- kuni nöörimaadeks (30-60 m laiad) Kas graniitse aluskorra läheduse tõtu on Soome mullad kehvemad või paremad kui Eestis? Soomes avaneb maapinnal. Eestis on settekivimitega kaetud + mineraloogiliselt (keemiliselt rikkamad) - Murenemisprotsessis - Tihedamad Liikuv alumiinium on ohtlik taimedele. Alumiiniumoksiid ei ole taimedel ohtlik. Savi aitab vett hoida. Soomes rohkem kaaliumit. Kaltsiumit Soomes eriti ei ole. Leetumine on negatiivne pigem, sest happeline. Mullad on suurel alal leelistunud, võimalik on ka muldade hapestumine. Kaltsium on oluline ph määraja. Mulla keskkonna muutja Eesti mullastiku regionaalne omapära 1
annaabi.ee 
