Mulda viiakse koos väetisega. H2S tekib mullas; hüdrosfääri põhjasetetes ohtlik. 12. Fosfor migratsiooniprotsessis ei moodusta ta gaasilisi ühendeid ja ei osale atmosfääriprotsessides.. esineb kõikides astmetes fosfaatidena, neist põhiline osa seotud litosfääri mineraalse soaga. Fosforiringe on põhiliselt seotud vahetusprotsessidega taime- ja loomariigis. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad, moodustuvad fosfaadid, mis kanduvad ookeanidesse või jäävad pedosfääri. Ookeanis olev fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Osa fosforit satub ookeanis madalaveeliste setete koostisse, millest vetikate elutegevuse tulemusel läheb uuesti ringesse võib moodustada apatiidilademeid. Viimastest satub fosfor erosiooni tulemusena või väetisena taas ringesse. 13. Aineringed biosfääris biogeokeemilised tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud
6) MULLA ORGAANILINE AINE (NII ELUS KUI SURNUD), SELLE TÄHTSUS, JAOTAMINE, PÕHILISED ELUSTIKURÜHMAD. MULLA ORGAANILISE AINE ALLIKAD, PAIKNEMINE MULLAS, SISALDUSE SKAALA, MÄÄRAMINE. Mulla orgaaniline aine koosneb varest, huumusest (eelhuumus ja huumusained). Sõltuvalt ökoloogiatest tingimustest omab MOA erinevat keemilist ja biokeemilist potentsiaali. Jaotumine: Mulla aktiivne osa moodustavad kiiresti mineraliseeruvad ja seega vähepüsivad orgaanilised ained ja komponendid Passiivne osa moodustab ühelt poolt komponentidest, mis alluvad lagunemisele halvasti või ei allu üldse, ja inertsuse tõttu MOA-s akumuleeruvad. Põhilised elustikurühmad: Varis Mullafauna biomass Eelhuumuses mesofauna biomass (hooghännalised, lestalised, liimuklased, ämblikulaadsed, molluskid, vihmaussid)
6) MULLA ORGAANILINE AINE (NII ELUS KUI SURNUD), SELLE TÄHT- SUS, JAOTAMINE, PÕHILISED ELUSTIKURÜHMAD. MULLA ORGAANI- LISE AINE ALLIKAD, PAIKNEMINE MULLAS, SISALDUSE SKAALA, MÄÄRAMINE. Mulla orgaaniline aine koosneb varest, huumusest (eelhuumus ja huumusained). Sõltuvalt ökoloogiatest tingimustest omab MOA erinevat keemilist ja biokeemilist potentsiaali. Jaotumine: Mulla aktiivne osa – moodustavad kiiresti mineraliseeruvad ja seega vähepüsivad orgaanilised ained ja komponendid Passiivne osa – moodustab ühelt poolt komponentidest, mis alluvad lagunemisele halvasti või ei allu üldse, ja inertsuse tõttu MOA-s akumuleeruvad. Põhilised elustikurühmad: Varis – Mullafauna biomass Eelhuumuses – mesofauna biomass (hooghännalised, lestalised, liimuklased, ämblikulaadsed, mol- luskid, vihmaussid)
(N 3,5-4%), seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisele – sõgisene lämmastiku retranslokatsioon lepalehtedes on madal – lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti – toitaine jõuavad mulda – 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 185 kg/ha lämmastikuga – 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti – sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev 2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal
Pinnases võime eristada 2 tsooni: aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobses tekib väävelbakterite kaasabil H 2S, mis võib teiste bakterite toimel uuesti oksüdeeruda suklfaadiks. Fosforiringe Ringes fosfori oksüdatsiooniaste ei muutu, esineb fosfaadina. Ei moodusta gaasilis ühendeid, ei osale atmosfääriprotsessides. On seotud litosfääri mineraalse osaga. Orgaanilise fosfori ringe on seotud taime-ja loomariigi elutegevusega. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad ja moodustuvad fosfaadid. Ookeanis fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Lindude toiduna kantakse fosfor osaliselt ookeanist välja ja ta moodustab guaano lademeid.Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest vetikate elutegevuse tulemusena läheb uuesti ringesse. Veeringe Vee pidev ringlemine toimub päikeseenergia, raskusjõu, organismide elutegevuse vahendusel. Kogu veeringe koosneb väikesest, suurest ja bioloogilisest veeringest
metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis olnud väga olulisel kohal. Põlevkivi lahtise kaevandamise puhul tekkivad aga ulatuslikud puistangualad, mis on põllumajanduslikuks kasutamiseks ebasobivad ja reeglina metsastatakse. Kõige rohkem on ammendatud põlevkivikarjääridele rajatud männikuid (86%). Ka kask on mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Kuna lehis on heitlehine okaspuu, annab ta ohtralt kergesti
, 2002). Kuid lehtpuude (lepad, kased) mulda parandav võime sellistel kasvukohtadel on oluliselt tugevam. Nimelt ületas 20-aastase sanglepiku mullas lämmastikusisaldus kahekordselt, fosfori sisaldus 2,5 kordselt ja orgaanilise aine sisaldus 1,5 kordselt sama vana kõrvalalal kasvava männiku vastavaid näitajaid (Vares, 1999). Ka kask on mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi (10- aastases arukasenoorendikus jõudis lehevarisega mulda tagasi 47 kg ha-1 lämmastikku so. ca 30% puistu
happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku
mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku
annaabi.ee 
