4. Tiheduse järgi 5. Jäikuse järgi (pehmed, pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad) 6. Soojajuhtivuse järgi 7. Tulekindluse järgi Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks. Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim
Jämedafaktuurne terrasiit (marmorpuiste) R/b väliskiht TEP-laat penoplast Soojustus (TEP-plaat, penoplast R/b sisekiht (kandev sein) KOKKU: MÕÕDUD V Ä L I S S E I N A P A N E E L I D V A H E S E I N A P A N E E L I D V A H E L A E P A N E E L I D kaal PANEELIDEVAHELISED VUUGID Montaaži ajal paigaldatakse tihendus ja soojus- ning hüdroisolatsioon. Soojustus - mineraalvatist vorstid pergamiinkestas ja tihendus - poroisool poorkummist köis, mis paigaldatakse vuuki kokkusurutult 30-50%, selleks, et vuuk oleks tihe ka temperatuuri-muutustele vaatamata. Tihendusmaastiksid täidavad sama funktsiooni. Tihenduse ja soojustuse järel täidetakse vuuk tsementmördiga kaitseks ilmastiku eest. (0,5-0,7) Ø
puhul. 5 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid. Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega (fenoolformaldehüüdvaigud) ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. · Temperatuuri tõusu mõju. Kui mineraalvilla temperatuur tõuseb, hakkab temast sideaine aurustuma, kiud iseenesest on põlematu. · Õhu- ja gaasiläbivus sõltub toote tihedusest, nii näiteks pehmetel villatoodetel on õhuläbitavus nii suur, et nende puhul tuleb kasutada tuuletõket. · Niiskuse mõju: õhukuiva mineraalvilla niiskus on ca 0,5%; maa sees olevate
4. Tiheduse järgi 5. Jäikuse järgi (pehmed, pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad) 6. Soojajuhtivuse järgi 7. Tulekindluse järgi Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks. Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim
Müürsepp 2 annab seinale moodultelliseid püstasendis ja katab telliste otspinnad mördikihiga. Müürsepp 3 paigaldab tellised tasandatud mördikihile, kusjuures tellistevahelise püstvuuki moodustab tellise otsale asetatud mört. Müürsepa 4 peamiseks tööks on vuukimine, vajaduse korral armatuuri paigaldamine ja kvaliteedi kontroll. Seina sisemise osa ladumisel annab müürsepp 1 mörti, müürsepp 2 telliseid ja müürsepp 3 laob sisemise pindrida. Müürsepp 4 paigaldab mineraalvatist matte, laob täidisrida ja kontrollib kvaliteeti. Töö jaotus viieliikmelises lülis on järgmine: üks vilunud (4. või 5. liigi ) müürsepp koos 2. liigi müürsepaga laovad välimist pindrida, teine (3. või 4. liigi ) müürsepp koos 2. liigi müürsepaga laovad sisemist pindrida ja viies 2. või 3. . liigi müürsepp laob täidisrida. 15 7.4 Tellisseinte viimistlemine 7.4.1 Vuukimine.
Gaasbetoon ei talu niiskuse ja külma koosmõju, sellepärast niiskuse eest kaitsmata seinad lagunevad suhteliselt kiiresti. Kõik eelpoolnimetatud seinad vajavad tänapäeval lisasoojustust, kusjuures see tuleb reeglina paigutada väljapoole. Soojustatud tellisseinad Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigaldatud soojustus. 43 cm paksustes tellisseintes on 25 cm paksuse tellistest sisekihi ja 12 cm paksuse väliskihi vahel 6 cm mineraalvatist soojustus, nende soojajuhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Väikemajade ehitamisel kasutati palju Gerardi seinu, mis koosneb kahest 12 cm paksusest tellisekihist, mille vahe on täidetud soojustusega (räbu, termoliit), soojustuskihi paksus 27 cm, soojajuhtivus on Koostas: Meeli Kams 21 Hoone osad EPMÜ kuni 0,4 ... 0,5 W/m2 0K
Paroc TKL ja AKL Kõvad lamekatuseplaadid. Paroc VIL Kõvad kaldkatuseplaadid. Paroc PAL Kõvad tulekaitseplaadid. Räbuvill. Seda valmistatakse kõrgahju räbust. Kohtla-Järvel on toodetud räbuvatiga sarnanevat mineraalvatti. Selleks kasutati põlevkivi-poolkoksi ja telliskivijäätmeid. Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes on see mineraalvatt suhteliselt madala kvaliteediga. Kohtla-Järve mineraalvatist tehti poolpehmeid plaate. Neid kasutati küllaltki laialdaselt. Mineraalvatt sisaldab palju väikesi klaasjaid nõelu, mis võivad kahjustada ehitaja tervist. Mineraalvatiga töötades peab kasutama kaitseprille, tolmumaske, kindaid jne. Puistevill. See on peenestatud mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Puistevilla kasutatakse pööningute ja piiratud tööruumiga paikade soojustamiseks. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt „Isover-puiste“ ja „Paroc-puiste“.
liik. Kivivill hakkab klompuma 1100 °C juures. Kasut.kõrgete tulekaitse nõuetega hoonetes. Eestis on kõige levinum ,,Paroc-kivivill", mille tihedus on 30-100 kg/m3, soojajuhtivus 0,037-0,041 W/m°C. Räbuvill - Valmistatakse kõrgahju räbust. Eestis on toodetud räbuvatiga sarnast mineraalvatti põlevkivi koksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati teda mineraalvatiks. Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteediline. Kohtla- Järve mineraalvatist tehti poolpehmeid plaate suurusega 50x100 cm, paksusega 50-60 mm. Tuhedus oli 100-150 kg/m3, soojajuhtivus 0,06-0,07 W/m°C, kasutatav temp. 600°C. Olemasolevates hoonetes on seda vatti palju kasutatud. 17 Puistevill - Peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill. Paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutada põõningutel ja piiratud tööruumiga kohtade soojustamiseks. Pakkimisel kuni 80% kokku surutud
annaabi.ee 
