....................................................................................................................4 Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded.........................................6 Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla?............................................................................. 7 Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim?. 7 Milliseid vitamiine ja mineraaltoitaineid võib toidulisandis kasutada?....................................... 7 Mis juhul võib toidulisand osutuda uuendtoiduks või toidulisandi koostisosa uuendkoostisosaks? ..................................................................................................................... 8 Kasutatud allikad:.........................................................................................................................9 Toidulisand [Vastavalt toiduseadusele: Vastu võetud 25.02
l l l Ridu saad tabelile lisada, kui viid kursori tabelist välja (rea taha) ja vajutad Enter 3. UURI VÄLJA, MILLE POOLEST PUDELIVEED ERINEVAD. Selleks seleta lahti, mida järgmised mõisted: 3.1. Joogivesi - joomiseks sobilik vesi 3.2. Lauavesi - mineraaltoitainetega on vesi, millele on lisatud mineraaltoitaineid märkimisväärses koguses 3.3. Looduslik mineraalvesi - joogiks kasutatav, mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja väljub saastumise eest kaitstud allikast. Looduslik mineraalvesi võib olla looduslikult või tööstuslikult karboniseeritud 3.4. Ravivesi - vesi, millele on lisatud mineraale 3.5. Mineraliseerutud vesi - ehk lauavesi 3.6
Küsimustik: "Kas sa sööd õigesti?" Tervislik eluviis pole mitte ainult füüsilise vormi säilitamine, sporti tegemine, vaid ka toit, sest "me oleme, mida me sööme". See sõnum peegeldab lühidalt probleemi olemust. Meie keha rakud on varustatud energiaga ja on valmistatud toidust, mis on saadud toiduga. Kui toit sisaldab kõiki keha jaoks vajalikke orgaanilisi ja mineraaltoitaineid, siis on inimene alati tervislik. Kuidas sa sööd? Katsetage ennast rohkem teada saada, täites küsimustiku. Vastake testi küsimustele ükshaaval. Pärast iga küsimuse hoolikat lugemist valige üks kolmest (kahest) vastusest, mis on teile tüüpiline. Valitud vastuste arv summeeritakse ja võetakse punktide arv. 1. Mitu korda päevas sa sööd? 1. 3-5 korda 2. 1-2 korda 3. 7-8 korda nii palju kui ma tahan. 2. Kas olete hommikusööki kodus enne koolist lahkumist? 1. Jah, iga päev 2
(2) Need on muutumas üha suuremaks keskkonnaprobleemiks. (3) See põhjustab vee läbipaistvuse vähenemise, hapnikupuuduse, pikema ajaperioodi jooksul veekogu eutrofeerumise ja veekogu põhja mudastumise. Teatud juhtudel võib põhjustada kalade hukkumise ja olla toksiline inimesele. (2) Nende teket oluliselt soodustavaks teguriks on veekogude eutrofeerumine inimtegevuse tagajärjel. Veeõitsengute sagedus kasvab, kui veekogusse satub rohkelt fütoplankterite kasvuks vajalikke mineraaltoitaineid, mille madal kontsentratsioon oli varem vohavat kasvu limiteerivaks teguriks. (3) Veeõitseng esineb eelkõige rohketoitelistes järvedes, tiikides ja rannikumeres. (2) 3.Zooplankton Zooplankton ehk loomne hõljum on veemassiivi asustavate planktilise eluviisiga loomade kogum. (2) Meredes koosneb zooplankton valdavalt protistidest, vähkidest, ainuõõsetest ja teistest väikestest hõljuvatest selgrootutest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad,
veevoolu kiirusest ja ei ole piisav taime maapealsete organite varustamiseks vajaliku koguse anorgaaniliste toitainetega. See transpiratsiooni varustajafunktsioon on eriti oluline just kõrgelasuva lehestikuga taimede – puude puhul. 2. Transpireerivate organite temperatuuri alandajana. Transpiratsioon alandab temperatuuri, kuna vee aurustumisel eraldub suur hulk energiat. See protsess on oluline lehtede temperatuuri stabiliseerimisel ka Eesti kliimas. Kuid taim saaks küllaldase hulga mineraaltoitaineid kätte ka vähesema intensiivsusega transpiratsiooni puhul ning lehe temperatuuri tõusu saaks piirata ka muudmoodi (näiteks lehe karvastiku tihendamisega) ja tihti ei ole ka lehtede temperatuuri alandamine tingimata vajalik. Transpiratsioonil väljub taimest tunduvalt rohkem vett, kui oleks taimele kasulik. Seepärast arvatakse transpiratsioon CO2 ja O2 omastamisega kaasnevaks kõrvalnähtuseks, mis taimele on pigem rohkem kahjulik, kui kasulik. 9
Kõik põhilised aineringed: süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, väävli- ja rauaringe saavad toimuda vaid bakterite vahendusel. Võrtsjärves elavad peamiselt hapnikku vajavad ning tarbivad aeroobsed bakterid. Nad on enamasti heterotroofsed organismid, kes saavad vajaliku süsiniku ja energia vees lahustunud orgaanilistest ühenditest. Ainevahetuse käigus muudavad bakterid orgaanilised ühendid ka vetikatele kättesaadavaks, viies need mineraalsesse vormi. Samas vajavad bakterid mineraaltoitaineid ka ise, et kasvada ja areneda. Mõningatel juhtudel võivad vetikad ja bakterid anorgaaniliste N- ja P-ühendite pärast konkureerida. Teiselt poolt on bakterid ise toiduks algloomadele ja zooplankteritele ning sel viisil toimub olulise osa orgaanilise aine tagasitoomine veekogu toiduahelasse. Bakterid moodustavadki koos vetikate ja taimedega toidupüramiidi aluse ning ülejäänud veeökosüsteemis elavad organismid tarvitavad kas otseselt või kaudselt nende tekitatud orgaanilist ainet
õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks
Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti. 5.3 Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele: Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Transpiratsioon – protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda
Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri – mõjutab toitainete ringet – võib kahjustada juuri – võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) Metsa mõju nii ööpäevasele kui aastasele temperatuurikäigule on stabiliseeriv! 5.3. Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: • normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne (60-85%) • taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena, vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine • vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis • suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse Transpiratsioon- füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri
Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) 7.3 Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele: * Kõik taimed, sh ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. * Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. * Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprrotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesikini abil. * Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Transpiratsioon - füsioloogiliselt reguleeritud protsess, millekäigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede arurub vesi atmosfääri.
Põhjavesi moodustab 0,37% kogu Maa veevarudest ning mageveekogude vesi (jõed, järved) vaid 0,02%. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine. - Vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis, kus CO2 redutseeritakse vee vesiniku abil. Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks.
annaabi.ee 
